Perekasvatuse instituut korraldab koostöös perekeskusega Päevalill ja Põnnila mängumaaga Pärnus vestlusringide sarja “Tark lapsevanem, õnnelik laps”.
Siiri-Liisi Läänesaar: Perekasvatuse instituut õpetab pereks kasvama
15. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogide ja muude spetsialistide juhitud vestlusringidesse oodatakse osalema kõiki lapsevanemaid, kes tunnevad huvi oma lapse arengu ning tekkivate probleemide ennetamise ja lahendamise vastu.
Vestlusringid on mõeldud ühe- kuni kolmeaastaste, nelja- kuni seitsmeaastaste, algklassilaste ja teismeliste vanematele.
MTÜ Perekasvatuse Instituudi juhatuse liige Siiri-Liisi Läänesaar, mis on perekasvatuse instituut? Millega tegelete ja kes on teie lektorid?
MTÜ Perekasvatuse Instituut (PKI) loodi jätkamaks sõjaeelses Eestis edukalt töötanud kodukasvatuse instituudi traditsioone. Instituuti kuuluvad pedagoogid, arstid, psühholoogid ja teised perekasvatusest huvitatud inimesed.
Meie eesmärk on toetada koolituste ja nõustamise kaudu Eesti peresid ja nii kogu ühiskonda. Lihtsamalt öeldes aitame vanematel paremini lapsi kasvatada: oleme 11 aasta jooksul õpetanud nii vanemaid kui koolitajaid.
PKI juhatuse esimees ja looja on Tartu ülikooli kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav, mina olen sotsiaalpedagoogika doktorant ja tegelen instituudi perekasvatuse poolega. Margit Pärn ja Mare Liiger on kaua töötanud kiirabis ja peavad loenguid terviseteemadel, veel on lektoriteks näiteks psühholoog Erik Rüütel, logopeed Sirle Kaljend.
Oma lapse arenemine peaks huvi pakkuma igale vanemale ja ilma probleemideta ei lähe elu üheski peres. Kes on teie loengute põhiline kuulajaskond?
Oleme koolitanud peale lapsevanemate lapsehoidjaid, kooli- ja lasteaiaõpetajaid.
Lapsevanematest on kõige rohkem kuulajaid väikelaste emade-isade hulgas, samal ajal näeme oma praktikas, kuidas nõustamist vajavad väga ka teismeliste vanemad. Millegipärast arvatakse, et kui väikese lapse vanemaks olemist võiks õppida, siis suuremate lastega peaks igaüks ise hakkama saama.
Teismeliste vanemad ei soovi oma järeltulijate probleeme võib-olla pooltuttavate inimestega lahata ja see on mõistetav. Mugavam on tulla täiesti võõrasse gruppi, mille liikmetega tõenäoliselt enam kunagi ei kohtuta, või vastupidi, nii usaldusväärsete inimeste gruppi, kus pole muret, et räägitu võiks ilma peale levida.
Praegu leiab kasvatusküsimuste kohta infot nii raamatutest kui internetifoorumitest ja -portaalidest.
Võib jääda mulje, et internetis jätkub nõuandeid igaks elujuhtumiks, aga kui tarvis on konkreetset infot, pole seda leida sugugi lihtne.
Näiteks tekib küsimus: palju peaks lapsele andma taskuraha? Ühed lapsevanemad teevad oma kogemustele toetudes ühtemoodi ja teised teistmoodi ning mõlemad peavad seda õigeks. Vanemate kogemused võivad olla täiesti erinevad ja siinkohal kuluvadki ära pedagoogilised teadmised.
Me ei saa kellelegi ette öelda, kuidas toimida. Saame vaid seletada, milliste põhimõtetega võiks arvestada ja mis on lapse arengus parasjagu olulised, otsused teeb lapsevanem ise.
Millised teemad lapsevanemaid kõige rohkem huvitavad?
Väikelaste vanematele on esimene katsumus lapse jonn ja sellega toimetulemine. Suuremate laste vanemad kasvatusprobleeme tihti ei näegi, aga vestlusringis ohtudest ja muredest rääkides tuleb välja, et nende peredeski on samad teemad päevakorras.
Kohtume Pärnu lapsevanematega veel kolmel kolmapäeval 17-21 perekeskuses Päevalill (Kuninga 19). Lisainfot saab kodulehelt
ja telefonil 5668 4184 (Iivi Kallaste).