Astrid Hindriks: Pärnu liiklusest ja poliitikute manipuleerimisest

Astrid Hindriks
, MTÜ Kodanikujulgus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astrid Hindriks.
Astrid Hindriks. Foto: PP

Juba sajandivahetusel toimus naisteühenduste ümarlaud, millel Pärnu linnaarhitekt tutvustas kolmanda silla asukohta. Toona oli näha, et kümne aasta pärast on Pikk ja Vee tänav Pärnu liikluse pudelikael. Sellest ajast on kolmanda silla asukoht olnud volikogu laual, kuid keegi pole otsust vastu võtnud.

Milles probleem? Praegune liikluskorraldus on kui hädapätakas just Pika ja Vee tänava ristmiku pärast. Kõik linna läbivad ühissõidukid, valdu teenindavad ja linnadevahelised bussid peavad ületama vana silla ja Pika-Vee ristmiku.

Kui oleks valmis kolmas sild, oleks bussiliiklus suunatud Raba tänavalt otse linna, kaunis vana sild oleks väikeautode päralt. Sillakoridoride variante on pikalt arutatud, huvi korral näeb neid Pärnu Wiki veebikeskkonnas.

Sellestki ei tahtnud ma kirjutada, vaid poliitikutest, kes pole silla asukohta otsustada suutnud, vaid on võtnud suu täis ja süüdistavad praegust võimukoalitsiooni.

Poliitikud manipuleerivad

Poliitik Väino Linde üllitas artikli ”Piinlik bussiliiklus ja valimispromo“ (PP 17.08.2012). See on klassikaline näide, kuidas poliitikud manipuleerivad oma valijatega. Linde oli linnapea aastatel 1995–1996, linnavolikogu esimees 1999–2002 ja aseesimees 2002–2005. Samal ajal oli ta alates 1999. aasta märtsist riigikogu liige. Need olid aastad, kus käis aktiivne arutelu sillakoridori üle, mis otsuseni ei jõudnudki.

Riigikogu liikmena oleks Väino Linde saanud mõjutada uue silla ehituse rahastamist. Samast ajast võib tuua paralleeli Tartu linnaga: 30. juulil 2009 avati Tartus uus autosild. Tartu poliitikud tõid raha koju, meie lahendame tänapäevani otsustamatuse tagajärgi. Kui sillakoridori otsus oleks lukku löödud juba Väino Linde ajal, poleks meil enam vajadust rääkida liikluse pudelikaelast Pikal ja Vee tänaval. Uuel aastal tuleb linna tänavatele viis gaasiautobussi liikluse tihendamiseks, sillale tuleb veel suurem koormus, samuti Vee tänava ümberistumispeatusele.

Teine poliitik, kes valijatega manipuleeris, on Mart Viisitamm, kellelt pärineb kirjatükk ”Linnavalitsuse ülbuse tipp“ (PP 07.08. 2012). Temagi valitsuse ajal käis aktiivne arutelu sillakoridori üle, kuid otsuseni ei jõutud. Mart teab väga hästi, et põhjus on vanas sillas, mis enam ei vasta tänapäeva liiklusvoo nõuetele ja et ümberistumine Vee tänaval on silla koormuse vähendamiseks. Viisitamm on praegugi linnavolikogu liige.

Kas Pärnu linnavolikogu praegune koosseis jõuab otsuseni, kus on uue silla koridor?

Koalitsioonileppes on see kirjas, kuid volikogu eelmised koosseisud on teinud palju vigu. Üks neist on linna maa müük kuni jõeni, mistõttu nii kallasrada kui kogu maa on erakätes.

Kas volikogu julgeb vastu võtta otsuse, et osa erakätes olevast maast läheb silla läbimurdeks? Kui otsuseni ei jõuta, võib suu puhtaks pühkida Euroopa Liidu tõukefondide rahast silla ehitamiseks.

Veidi unistamist enne jõule

Sild on valmis, valiti Raba–Aia koridor. Vana sild on väikeautodele. Kes otse sõidab, saab ranna rajooni, kes vasakpööret teha tahab, kasutab Laia tänavat, mis ongi liiklussooneks kujundatud. Vaasa park koos Pika tänava algusega kuni Port Arturini on jalakäijatele ja ratturitele. Seal on pingid ja linna ajalooliste isikute skulptuurid. Üle praeguse kaugsõidubusside peatuse on kuppel – see on vaid peatuste koht, bussid pargivad linnasüdamest väljas.

Linnabussid liiguvad üle uue silla, otse ranna suunas Aia tänavalt alla või pöördega vasakule Mai poole. Politseimaja asemel on riigimaja, kuhu on kokku toodud riigiametid koos maavalitsusega.

Aasta on 2025 ja linnasüdames sagivad pärnakad, kes perele jõulukinke ostavad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles