Pärnu Postimehe poole pöördus lugeja, kes küll palus oma nime mitte avaldada, aga et teema on aktuaalne ja puudutab päris mitmeid pärnakaid, siis tsiteerime seda siiski. Lugejat ajendas kirjutama Kalev Vilgatsi repliik ”Lemmikloomaomanikud tõusevad tagajalgadele“ 7. detsembri Pärnu Postimehes, milles oli juttu Reiu-Raeküla terviserajast.
Lugeja kirjutas: “Olles väga sage raja kasutaja, teevad aga lausa tigedaks vastutustundetud koeraomanikud, kes lasevad loomal ilma rihmata vabalt joosta. Mitu päeva tagasi, kui suusatasin, oli üks lemmikloom rajale oma ”jälje“ jätnud, mis ei ole valge lume peal just eriti kaunis vaatepilt.
Natuke maad eemal jooksis seesama lemmik vabalt ilma rihmata oma kepikõndijast perenaise kõrval rõõmsalt ringi. Perenaine oli vähemalt tubli, et kutsus lemmiku minu palve peale enda juurde.
Olen mitmeid teisigi kordi koeraomanikke palunud vabalt ringi jooksev loom vähemalt enda juurde kutsuda, ei ole palunud reeglite kohaselt rihmastada, aga selle peale olen saanud vastuseks suhteliselt roppe sõnavõtte. Paljude omanike jutu põhjal pean ma koera silmadest välja lugema, et tema ei hammusta ega tee midagi.
Reeglid on siiski täitmiseks kõigile, aga viimasel ajal on võtnud maad puhas ülbus ja matslus, kõigil on n-ö oksad laiali, kõik on tegijad.
Ma käin rajal sportides loodust ja vaikust nautimas ning närvi puhkamas, mõnikord aga tulen sealt tagasi lemmikute omanike rikutud tujuga.
Meie linnas on kahjuks ainult üks selline metsarada, kus tervisesporti saab tegemas käia, muid kergliiklusteid-radu on küllaga.
Suusarajana kasutatavana on see rada minu teada samuti ainuke koht. Jõulumäele, kus kord majas, ei jõua paljud inimesed aja- ega rahapuudusel sõita.
Koertega saaks ju mujalgi jalutada ja lasta neil omi ihuhädasid leevendada. Mul ei oleks sellegi vastu midagi, et lemmikutega inimesed terviserajal käivad, aga kõik peaks toimuma siiski vastavalt reeglitele – loom rihma otsas ja tema järelt koristades.
Jalutajad-jooksjad-kepikõndijad võiksid talvisel ajal rohkem sellel rajal suusatajatega arvestada, juba enda ohutuse mõttes. Teiseks, raja hooldamine nõuab aega ja raha.
Pahatihti on just suuskadeta liikuja raja ära rikkunud. Inimesed võiksid üksteist ning teiste tööd ja vaeva rohkem austada.
Kui inimesed endale lemmiku soetavad, peavad nad arvestama teiste inimeste ja reeglitega, mitte aga vastupidi.”