66aastane Soome pensionär Tuula Kärkkiäinen elab Pärnus vahelduva eduga juba viiendat aastat, tantsib Pärnu eakate ühingus Elulust ja käib usinalt shindo treeningutes.
Soomlanna tunneb end peaaegu pärnakana
20. detsember 2012, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Peab olema positiivne ja liikuv,” ütleb nooruslik daam. Tuula arvab, et temast ei peaks kirjutama, tal on Pärnus niigi palju tuttavaid – õigupoolest võiks teda pidada lausa Pärnu giidiks, sest ta on teada tegelane paljudes kohalikes tervisekeskustes kui soomlanna, kes tutvustab omaealistele ja noorematelegi kaasmaalastele Pärnut.
Tuula aktiivne tööelu on möödunud Soomes, tal on kaks last ja kolm lapselast. Aga esimest korda Eestisse ja Pärnusse sattudes tundis leskproua, et linn on oma, justkui oleks ta siin elanud.
Teab ja tunneb linna
Pensionipõlv tähendab Tuula jaoks aktiivset puhkust ja aega iseenda jaoks: raha pärast pole vaja enam midagi teha, kui üldse, siis armastusest. See “armastusest” tähendabki, et Tuula telefon heliseb alatasa ja Pärnut avastavad kaasmaalased soovivad teda kohalikuks teejuhiks. Ei leia päeva, mil Tuula telefon vaikib: suhtlemist ja tegemist jätkub hommikust õhtuni.
Esimese asjana viib Tuula külalised randa, ja seda nii suvel kui talvel. Uurides tulija soove, selgub Tuulale peagi, mida inimene siit tahab leida: pensionieas tullakse tavaliselt Pärnusse nädalasele ravipuhkusele ja üks otsib mingit kaupa, teine tahab, et teda viidaks tantsuõhtule, kolmas kultuuriüritusele. Tuula teab, mis linnas parajasti teoksil, kas on Nooruse majas mõni üritus või linna peal kontsert või etendus.
Tuula ütleb, et tal läheb süda soojaks, kui vaatab oma kaasmaalasi: paljud paarid ei ole Soomes aastaid tantsuõhtul käinud ja koos tantsinud. Siin leitakse teineteist justkui uuesti.
Soomlanna hoiab silma peal paljude kaasmaalaste Pärnu kodudel, kastab toalilli ja annab omanikele tagasisidet.
Korra nädalas osaleb Tuula Elulusti tantsuringi proovides. Tal on eesti rahvariided ja esinemisel ei oska keegi arvata, et naeratav ja särtsakas daam on rahvuselt hoopis põhjanaaber.
Tuula saab eesti keelest aru, aga ei kõnele selles keeles. Ta tunneb Pärnu bussiliiklust ja kohalikke inimesi. “Teises riigis elamine õpetab sallivust. Igapäevases elus on palju asju, millest aru saamiseks tuleb püüda teist inimest mõista, mõista teise rahva ajalugu ja mõtteviisi,” mõtiskleb Tuula.
Vabadus on hindamatu
Tuula on maal kasvanud ja hindab väga eestlaste maalähedust. “Imetlen eestlaste oskust tulla vähesega toime ja teha ise oma kätega. Rahakeskne mõtlemine ei tee inimesi õnnelikuks. Maast võõrdumine mõjutab meie tervist,” on Tuula kindel.
Üks tema elu sihte on elada tervena, seepärast eelistab ta ravimitele liikumist ja õiget toitumist. Shindo on Jaapanist alguse saanud elustiil ja aitab hoida keha energiakanalid avatuna – need hommikumaa tarkused jõudsid Tuulani just Pärnus ja naine on rahul, et saab osa shindo päevadest, mida soomlased korraldavad vaheldumisi eestlastega.
Tuula shindo treener on juba neljandat aastat Heli Randoja, tema peab Tuulat elurõõmust pakatavaks naiseks. “Ta on vaimselt uuesti sündinud, leidnud endale Pärnus uued huvialad ja tegevused, ometi pole ta enam esimeses nooruses. Olen kindel, et igapäevaselt Pärnus toimuvast teab ta rohkem kui mina,” lausus Heli.
6. detsembril tähistasid soome juurtega pärnakad Pärnus pidulikult Soome iseseisvuspäeva. Tuula isa osales vabadussõjas ja onu langes seal.
Sel päeval riietus Tuula rahvariietesse ja seadis sammud Pärnu Soomega seotud seltside piduüritusele. “Minu südamel on soe, kui mõtlen, et eesti poisid tulid meie riigile raskel hetkel appi,” lõpetab Tuula ja lisab, et tähistab samasuguse pidulikkusega eestlaste iseseisvuspäeva.