Kati Saara Vatmann: Oleme riigipöördeks valmis

Me ei muretse enam raharaharaha pärast ja suudame üksteisega väga paljust muust – tegelikust – rääkida, pea- ja liigesevalud on kadunud, hambaaugud tervenenud ning me ei vaja enam erguteid ega rahusteid. Saame oma toidu ja eluks vajaliku ise kasvatatud-rajatud-loodud. Rahu maa peal ja rahvaste vahel …

Aga kui pööripäeval selgub, et homme on jälle sama rutiin ja haigused, arved ja võlad, üksildus ja mured? Siis tuleb peale ohtrasti-lahkesti soovitatud enesemuutmise riigipööre teha ja oma riik tagasi võtta.

Oleme praegu tuhandest tohutust pisimurest nii killustatud, et tervikpilt on kadunud. Pole enam meeleski, et me kõik ei peaks olema nii stressis, lootusetud ja krooniliselt hirmunud. Et meie, see ongi riik. Ja kui ei ole, on see parandatav viga.

Praegu on pumba juures liiga vähe nn valgustatud monarhe, et üldist rahvast kaugenemist ja usaldamatust, võimetust ja kihistumist, hirmu ja kaitsetust tõrjuda.

Õhus särisevat riigipööret hauvad teadlased ja arstid, muusikud, ärganud meistrid ja teenäitajad, kes on senistest roiskunud struktuuridest rikkumata, sidumata. Puhtad. Nad õpivad ja õpetavad, loevad ja mõtlevad ning nendes pulseeriv riigipööre pole mitte vandenõu, vaid asjade loomulik kulg.

Loomulik loogika on järgmine. Meie vaba ja iseseisev riik saab väga varsti olema selline, et kõik võrdsed ja loovad inimesed tunnevad end oma isamaal turvaliselt, vajaliku, edeneva ja lootusrikkana. Mäletate veel, mis tunne see oli? Hea uue ilma täisväärtuslik osaline Eesti Vabariik ei külva praegusele vana ajastu agooniale omast hirmu, ohutunnet, ahnust, valelikkust, vägivalda, ebaõiglust, jõupoliitikat, lootusetust. Hea uue ilma Eesti tänab praegust valitsust teenete eest ja saadab viisakalt naeratades erru.

Uus valitsus alustab puhtalt lehelt. Sinna kuuluvad poliitikast ja võimust rikkumata, üleinimlikest überpalkadest kaabakaks muutmata oma eriala parimad, kelle tegevust ajendab haritus, inimlik loovus ja loogika, heaperemehelik eetika ja keda koordineerib valgustatud peaminister. Eelmise “mvbndn” kuulsime ära.

Presidendil kui kulukal ja formaalsel vapitegelasel pole ökonoomse loogika ja sünergilise edenemise kõrval enam funktsiooni. Taas sõbralik naeratus ja saatkem ta Ärmale talu pidama. Psühholoogi haridust rakendama ja koduleivaga heategevust patroneerima on maskotipaar kindlasti edaspidigi oodatud.

Oma hea haridusega leiavad üsna kindlasti tegelikuma elumõtte ja tõelise tegevuse teistegi hea uue ilma riikide presidendid ja kuningad.

Esmalt jagame olemasolevad võimalused õiglaselt – ministrite, valitsusaparaadi ja ametnike erisoodustusi ning kompensatsioone pole praegu võimalik ega vajalik maksta. Kui minister ja nõunik, komisjoni juht ja vallavanem peavad toime tulema olemasolevate summadega ja nendega kokkuhoidlikult majandama, nagu iga normaalne taluperemees ja firmajuht, on igasuguste tühisõitude ja libakomandeeringute läbinähtav, aga pidurdamatu tava välistatud.

Teiseks vaatame prioriteedid üle, et lõpeks tohutute summade kulutamine kõikvõimalike selliste teede ja sildade ehitamisele, mida kohe ja just nüüd hädasti vaja pole. Kui vaesus on ületatud, küll siis kerkivad viaduktid ja obeliskid, millega praegu kannatab oodata. Peremees, kelle kodu seinad ei püsi püsti, ei hakka kullast hooviteed rajama.

Kolmandaks taastame iseseisvuse nagu Island, millest kummaliselt vähe räägitakse. Kasutusele tuleb taas Eesti kroon ja eurotoetustele lootmise asemel investeeritakse ise mõistlikult. Kogemused on näidanud, et põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ning fondid kipuvad olema rohkem ähvardajad ja karistajad, ilma jätjad ja tagasivõtjad kui tõelised abistajad.

Kuna euroraha jagavad agoonias vana-eesti ametnikud, saadetakse miljonid pigem keskusesse kasutamata tagasi kui jagatakse rahvuskaaslastele. Ilmselt on mõistlik Euroopa Liidust välja astuda ja maha visatud summad à la käpuli-Kreeka-abistamine ise oma maa ja rahva edendamiseks kasutusele võtta. No kuulge, pidades põhjamaist võitlust elu eest, potitame vahemeriseid hellikuid ja peame kusagil kõrbes võõraid sõdu. Mis asi see on?

Neljandaks tagame energeetilise julgeoleku, sõltumatuse ja puhta keskkonna mitte aastaks 2030, vaid kohe taastuvatele energiatele üle minekuga, ja hajutame tuulikud-paneelid-turbiinid kõikjale üle riigi, mis vähendab meie haavatavust igas mõttes, nii sise- kui välisvaenlase ees ja loodusõnnetuste puhul.

Viiendaks keskendume lisaväärtuse tootmisele. Praegune ost-müük-vahetus on meid eetilise ja majandusliku krahhini viinud, hea uue ilma majandus põhineb töötlemisel ja rajamisel, loomisel ja kujundamisel, mitte hangeldamisel.

Kuuendaks võtame panganduse tagasi oma kontrolli alla. Peatame laenude tagatisvaraks oleva kinnisvara äravõtmise ja inimeste välja tõstmise kodudest. Maha rahunedes on nad suutelised taas laenu tagasi maksma. Veel pole hilja peatada Eestimaa libisemine koduhaaval Skandinaavia pankurite taskusse. Selleks on vaja tõelist valitsust, kes näeb puude taga metsa.

Seitsmendaks julgustame ja võimaldame, loome eeldused ja toetame linnas kuhjuvate inimeste elama asumist kõikjale Eestis.

Taasavame väikesed kohalikud koolid, saades seega juurde traditsioonilisi töökohti ja muud agoonilise vana-eesti valitsuse ajal suletud elementaarsed taristu elemendid. Kirik, kool ja kõrts on elusa küla tunnused, postkontor, seltsimaja ja supiköök ammugi.

Kaheksandaks vaatame üle kõik praegu õhus olevad karistused ja viivised, trahvid ja sanktsioonid ning vabastame suure osa inimestest hirmu, lootusetuse ja hävinguohu käest ning hajutame-lahendame-ajatame kollektiivset hingamisruumi matva musta energeetilise pilve.

Üheksandaks rakendame põhjendamatud ülalpeetavad tööle ja teenima. Vangidelgi on mingid anded ja oskused, haridus ja unistused, nad peavad enesestmõistetavate ühiskonnaliikmetena tööd tegema, mitte maksumaksja raha eest õnnetud olema.

Kümnendaks otsustame kõik olulised asjad referendumiga. Meil on nii väike ja ilus maa ning arukas ja asjalik rahvas, et üsna lihtne ja loomulik on kogu rahva osalus ja vastutus taas ellu äratada, seega orjaaeg ja okupatsioonid tõeliselt ning lõplikult ületada.

Lihtne, eks? Ent kogu planeediga Värava läbimine tundub ikkagi reaalsem ja lihtsam kui meie väikese ja ilusa reanimeerimine. Ja kui pööripäev maapalli uude dimensiooni ei lennuta, murduvad paljud kurnatud inimesed kardetavasti meie oma riigi tegemata jätmiste käes katki. Oh, et see nii ei oleks.