Viimasel ajal on meedias palju kõneainet pakkunud naiste, eriti noorte sookaaslaste vähene aktiivsus ühiskondlikel teemadel kaasarääkimises ja väike osalusprotsent juhtivatel ametikohtadel.
Liina Hansen: Rohkem naisi poliitikasse!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sugudevaheline vastandamine on sisutühi ja perspektiivitu, kuid naiste suurem osakaal elutähtsate küsimuste otsustamisel vähendab oluliselt kaalutlus- ja juhtimisvigu. Seepärast soovigem rohkem naisi poliitikasse.
Võrdväärselt meestega
Ühiskondlikku kapitali loovad mehed ja naised ühiselt. Igaüks, sõltumata soost, panustab vastavalt võimekusele ja võimalustele. Kogukonnalt kokku kogutud vaimsete ja materiaalsete ressursside jagamine puudutab samuti mõlemat sugupoolt.
On loomulik eeldada, et naiste vajadusi teavad kõige paremini naised ise. Näiteks sotsiaalhoolekande, pere- ja tööelu ühitamisega seotud teemadel on naistel meestest erinev kogemus. Naiste juhtimistasandil kaasamata jätmine võib hiljem kurjasti kätte maksta ja sellest ei jää puutumata mehedki.
Eesti suuremates linnades, kus üks enim alarahastatud valdkondi on (koolieelne) haridus, peavad aastatepikkustest eelarvekärbetest tingitud puudujäägi hiljem oma taskust kinni maksma lapsevanemad, nii emad kui ka isad. Sellise tulemuseni jõutakse sageli põhjusel, et volikogudes on naiste ja väikelaste vanemate osakaal saadikute seas väike.
Teine oluline probleem, mis puudutab kogu ühiskonna toimimist, on väikelaste emade tööhõive. Paljudes töövaldkondades puudub mõistlik kompromiss töö- ja puhkeaja paindlikkuse suhtes.
Väikeste lastega naiste hääl lihtsalt ei jõua enamust moodustava, peamiselt kuldses keskeas võimulolijate kõrvu ega saa teoks. Ühe ühiskonnagrupiga mitte arvestav poliitika pärsib rahvastiku sündimust ja mõjutab seeläbi kogukonda tervikuna.
Hea demokraatliku tava kohaselt sünnivad õiglased otsused mitte ainult meeste ja naiste võrdsel osalusel, vaid samuti eri huvi- ja vanusegruppe kaasates. On ülimalt oluline, et eri vanuses ja huvidega naised saaksid võrdväärselt meestega olla ühiskondlike küsimuste otsustajad.
Naised on arvestatav jõud
Tänapäeval on naistel võimalik valida, kas keskenduda tööalasele karjäärile, pühenduda perele või teha mõlemat koos. Neid sookaaslasi, kes suudavad edukalt jagada end mitme rolli vahel, on väga palju. Öeldakse, et kes teeb, see jõuab. Järelikult ei ole põhjust kahelda naiste võimekuses poliitikas hakkama saada ja juhipositsioonil vastutus võtta.
Võimulolijate kambakraatia, ebaeetilised väljaütlemised avalikkuse ees ja muud käitumuslikud poliitanomaaliad võivad olla põhjuseks, miks võimekad naised igapäevaelu juhtimisest eemale hoiavad.
Meeste avalikkuse ees hooplemine, et kes on teistest võimekam, ei ole naistele omane. Paradoksaalselt mõjutab just naiste tagasihoidlik esindatus juhtorganites üldist poliitilist kultuuri ja selle kaudu kogu juhtimisprotsessi.
Olen veendunud, et mida rohkem valimiskogusid, komisjone, nõukogusid ja muid juhtkondi on sooliselt tasakaalus, seda suurem tõenäosus on positiivseteks muutusteks ja vähem võimalusi ebatsensuurseteks avaldusteks.
Eesti poliitelu põhineb esindusdemokraatial. See tähendab, et inimesed, kes ei saa või ei soovi ise olla valitud, delegeerivad selle ülesande vabatahtlikult enda häälekandjale.
Naised on valijatena arvestatav jõud. Statistiliselt on neid valimisealiste hulgas rohkem kui mehi ja neil võib olla määrav roll lähiaastate poliitmaastiku kujunemisel. Üks põhjustest, miks naiste esindatus valitavates kogudes jääb tagasihoidlikuks, on nende enda eelistused, mille kaudu toetatakse meelsamini meeskandidaate. Järelikult tuleb naistel iseendalt küsida, miks nad oma sookaaslasi valida ei usalda.
Selleks et naiste osakaal nii riigikogus kui kohalikul tasandil elutähtsate küsimuste otsustamisel tõuseks, on välja pakutud eri lahendusi. Põhjamaade eeskujul on Eestis kaalutud peamiselt kaht meetodit: sookvootide rakendamist riigi äriettevõtete juhtorganites ja nn tõmbluku süsteemi riigi- ja kohalike omavalitsuste valimiskogude valimisnimekirjades.
Inimesi tuleb hinnata kompetentsipõhiselt ja isiksuseomaduste järgi ja sookvoodi alusel töökohtade määramine on diskrimineeriv mõlemale sugupoolele. Olulisem on tagada nii meestele kui naistele võrdsed võimalused juhtorganitesse kandideerimisel.
Kuigi kritiseeritud on ka nn tõmbluku varianti, annab mees-naine-mees-naine printsiibil süsteem kõigile võimaluse olla võrdväärselt esindatud ja tähelepanu saada. Hiljuti, 9. novembril võeti riigikogu erakondade vahel sõlmitud memorandumiga soolise tasakaalustamise tagamiseks vastu otsus toetada nn tõmbluku meetodil valimisnimekirjade koostamist.
Üks samm senisest tasakaalustatumal viisil ühiskondliku elu korraldamiseks on sellega astutud. Tarku ja hästi läbimõeldud valikuid järgmiseks aastaks!