Abilinnapea jagas korterivõtmeid

Silja Joon
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionärid Salme ja Voldemar Tammann olid uue avara kahetoalise korteriga rahul, rõdult avaneb vaade puude vilus vulisevale käänulisele Rääma ojale. “Miljonivaade,” ohkas Voldemar Tammann.
Pensionärid Salme ja Voldemar Tammann olid uue avara kahetoalise korteriga rahul, rõdult avaneb vaade puude vilus vulisevale käänulisele Rääma ojale. “Miljonivaade,” ohkas Voldemar Tammann. Foto: Urmas Luik

Eile andis Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius Männi ja Oja tänava nurgal valmis saanud sotsiaalmaja pidulikult üle selle elanikele.

“Soovin ilusat-mõnusat elu. Teil on mugav. Maja on tehtud puidust ja on soe. Loodame, et saame neid maju veel ehitada,” lausus Kosenkranius ja ulatas pidulikul moel üürnikele, kes olid saanud maja avamisele tulla, kingikotikese korterivõtmetega.

Soodsad soojakulud

Oma võtmed sai teiste seas pihku pensionäride paar Salme ja Voldemar Tammann, kes on viimased 33 aastat elanud ühes Tallinna maanteel asuvas vanas omanikule tagastatud puumajas ja seal oma lapsedki üles kasvatanud.

“Maja alumine korrus on tühi, hoone ära vajunud ja külm. Eelmisel aastal oli koridoris tulekahju. Asukoha pärast oleme sinna püsima jäänud,” rääkis Salme Tammann.

Uue korteriga oli paar väga rahul: kahetoalise teise korruse korteri pesuruum ja toad on avarad ja rõdult avaneb vaade puude vilus vulisevale käänulisele Rääma ojale.

Kahekorruselises majas on 16 korterit, millest 12 on ühe- ja neli kahetoalised. Puitsõrestikhoonet köetakse maaküttega, igal korteril on rõdu.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja andmeil kujunes sotsiaalmaja maksumuseks 609 000 eurot, millest pool tasus linn ja pool KredEx.

Talvoja ütlust mööda ei olnud maaküttele alternatiivi, sest keskküttetorustikku seal kandis pole ning valida oli elekterkütte ja maakütte vahel. Maakütte paigaldamist võimaldas sotsiaalmaja enam kui 4000ruutmeetrine krunt.

“Pidime mõtlema, et üürnikel oleks uues majas odavam elada,” selgitas Talvoja ja lisas, et enne maakütte rajamist käidi analoogsete küttesüsteemide ehituse ja tasuvusega tutvumas Vändra valla asutustes.

Männi 15a munitsipaalelamu ehitas AS Gustaf.

Pikk korterijärjekord

Pärnu abilinnapea Jane Mets märkis, et põhiliselt on uue sotsiaalmaja elanikeks tagastatud majade üürnikud ja linna korterijärjekorras olnud erivajadusega inimesed. “Meil on järjekorras mitu paljulapselist peret,” lisas Mets.

Männi tänava sotsiaalmajja said elamispinna Niidupargi 14 asunud munitsipaaleluruumide elanikud, kes seni ajutistele pindadele olid elama paigutatud – varasemad sundüürnikud. Linn tahab Niidupargi 14 riigile anda ja saada vastu Ranna puiestee parklamaa.

Pärnu korterijärjekorras on 190 peret või üksikut inimest, neist sadakond sundüürnikku.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles