Neljapäeval, 3. jaanuaril toimus Audru keskkoolis hariduskonverents „Digiajastu väljakutsed hariduses“.
Audru hariduskonverentsil arutati digiajastu väljakutseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seekordse ürituse teemavaliku põhjuseks on aina laienev interneti kasutamine ja sellest tulenev vajadus võimaluste ja ohtudega kursis olla. Eriti tähtis on see haridusasutuste töötajatele, sest tänapäeva noored peaaegu „elavadki“ ainult internetis ja arukas on nende huvidega arvestada ning seda õppeprotsessis ära kasutada.
Ettekandega „Tehnoloogia arengu mõjud haridusele“ esines Sertifitseerimiskeskus ASi juhataja, „Targalt internetis“ koolitaja Kalev Pihl, kes rääkis, et uued tehnoloogiad mõjutavad paratamatult üht õppeprotsessi osapoolt (õpetajat, õpilast või lapsevanemat), kuid ilmselt ei sobi tänasesse õppekavasse ja metoodikasse. Koolis õpitud faktidest läheb suurem osa varsti meelest ära ja seetõttu peaks rohkem keskenduma sotsiaalsete oskuste andmisele.
Tänapäeval on aga sotsiaalne käitumine kolinud internetti ja keelekasutus veebis on hoopis teistsugune nähtus, mida peaks ka koolis õpetama. Kindlasti ei kao, vähemalt lähiaastatel, kuhugi vajadus osata grammatiliselt õigesti kirjutada ja oma mõtteid arusaadavalt väljendada, sest nii põhikooli kui ka gümnaasiumi eesti keele eksami sooritamisel on need teadmised hädavajalikud, aga sama tähtis on õpilastele selgeks teha, mida tema kirjutatud kommentaar, staatus või muu lause tähendab, mida see võib teistele teha, kuidas kedagi mõjutada või mida selle põhjal temast arvatakse.
BCS Koolituse lektor-konsultant, „Targalt internetis“ koolitaja Tarmo Rosenfeldt rääkis teemal „Interneti kasutamise turvalisus“.
Ettekande põhisisuks oli valedogmade ümberlükkamine: internet ei ole privaatne, internetis ei saa asju lihtsalt ära kustutada ja internetis ei saa olla anonüümne – kõikidest tegevustest jääb mingi jälg ja seda ei ole eriti raske üles leida. Kõlama jäi kaks peamist mõtet: ohte teades on võimalik neid vältida ja teistega käitu nii, nagu tahad, et sinuga käitutakse.
Pärnumaa kutsehariduskeskuse metoodik-haridustehnoloog Varje Tipp tutvustas ettekandes „Õppimine ja õpetamine digiajastul“ veebipõhiseid tundide läbiviimise võimalusi. Internetti peab kasutama oskuslikult ja on vaja teada, mida saadud infoga peale hakata.
Esineja rõhutas, et õpilastes peab arendama argumenteerimis- ja põhjendamisoskust, sest mis tahes küsimusele ei ole võimalik valesti vastata, kui oma vastust osatakse arusaadavalt põhjendada. Oma sõnade tõestuseks tõi ta näite: kolm miinus kaks saab olla neli, sest lõigates kolmnurksel rätil ühe nurga ära, jääb alles nelja nurgaga rätik.
Paikuse põhikooli klassiõpetaja Anne Kalmuse esinemisteemaks oli „IT kasutamise võimalused õpetaja igapäevatöös“, millest saime teada, kuidas kasutada internetti, et muuta ainetund võimalikult mitmekesiseks ja huvitavaks ning millised võimalused on erinevates veebikeskkondades.
Tehnika areneb nii pöörase kiirusega, et tavaõpetaja ilmselt ei suudagi alati kõigega kursis olla ja tihti teavad paljud koolilapsed uutest võimalustest rohkem, aga Kalev Pihli sõnul tulekski meil vabaneda vajadusest ise kõike teada. Õpetaja peab tänapäeva koolis olema juhendaja ja suunanäitaja, et lapses tekiks huvi ise midagi välja uurida ning selgeks õppida.