Aasta lõpul jagatakse palju soovitusi selle kohta, kuidas tervislikult pidutseda, rahaga toime tulla, rakette ohutult lasta jne. Lugesin viidet sellelegi, et keegi psühholoogidest polnud nõus arvamust avaldama, kuidas pühadeaegse masendusega toime tulla.
Ega nendel soovitustel ju tegelikult mingit mõtet ole, sest igaüks teeb ikka oma seesmise äratundmise järgi. Olles lugenud läbi eneseabi raamatu, saab ehk mõni asi teise vaatenurga, kuid seni, kui nad pole sinu enda maailmaga kohtunud, selle järgi keegi elama ei hakka. Nii on igaühe masendus ja inimlik valu nii sügav ja kordumatu, et üldised fraasid palju ei aita.
Tööalased suhted
Kui aga on soov endasse vaadata ja kusagil istub sügav tahtmine, et tahaks suhted paremaks muuta, kas on võimalus alustada uuelt lehelt? Mõtlen siin pigem tööalaseid suhteid. Lähedaste isiklike suhetega on asjad keerulisemad, seal on haavad sügavamad, muudatused nõuavad rohkem enesekindlust ja jaksu. Selleks vajatakse terapeuti. See on pikk töö iseenda ja oma suhetega.
Kuid tööalastele suhetele tasub mõelda. Oleme ju töökaaslastega koos suure osa oma elust. Tööalaste suhete kvaliteet mõjutab otseselt inimese elu kvaliteeti.
Aasta algus on see, kus juht ei tee möödunud aastast mitte vaid finantsalast kokkuvõtet. Eelarve on tublil juhil juba kinnitatud ja tal on lihtne numbritele otsa vaadata ning öelda, kui palju on meil koolitusteks raha. Või kas saame sel aastal toetada sportimist.
Tegelikult on inimestele tähtis, et juht neile inimesena silma vaataks ja räägiks. Ajapuudus pole sobiv vabandus. Kui juhil pole aega oma inimestega rääkida, puudub tal kas tahe või oskus.
Aja kasutamises oleme kõik ühes olukorras, ikka on tundide arv ööpäevas sama, ole, kes tahes. Küsimus on valikus: kas võtan aja, et oma meeskonnaga rääkida, või loobun sellest.
Kindlasti soovib iga töötaja teada, mis oli juhi pilgu läbi möödunud aastal tema töös tähelepanuväärset ja mille suhtes ootab ta uuel aastal suuremat pingutust. Või vajab ta enam tuge, abi?
Kõige lihtsam on saata inimesed koolitusele, seda tuleb aastas korra-paar ikka teha, hoopis tõsisem väljakutse on leida mentor oma meeskonnast, kes vajadusel edasi aitab. Meie linnapea kirjutas väga hea kokkuvõtva artikli linna elu edenemisest ja selle taga olnud inimestest. Just sel moel tuleks rääkida iga oma töötajaga.
Kui möödunud aastasse jäid konfliktid, möödarääkimised, siis tehke need aasta algul omavahel klaariks. Hoolivalt rääkides ja teineteist kuulates saab jätta vanad asjad maha ja edasi minna uuelt tasandilt. Kui need hõõrdumised jäävad tuha alla, siis koostöö ei parane.
Tean, et sellised jutuajamised on väga rasked, sest mängus on mõlema osalise enesehinnang, kummalgi on omad arusaamad tõest ja õigusest ning kõiki neid jutuajamisi saadavad emotsioonid. Kuigi tahame rääkida “asjast”, on emotsioonid alati kohal. Need on nii võimsad, et suudavad allutada terve mõistuse. Ehk on seegi üks teema, mida vahel peame tunnistama – emotsioonid said võitu, kui ma seda ütlesin, ma ei suutnud mõistlikke mõtteid mõelda.
Raske muuta
Juhid vahel küsivad, kas nad võivad siis oma alluvale öelda, et eksisid. Juhiks saades ei muutu keegi kõrgemaks olevuseks. Tal on vastutusrikkam roll. Et seda välja kanda, peab olema palju tarkust. Ja üks nendest tarkustest on, et inimesena on sinu emotsioonid sinuga alati kaasas. Kõik su alluvad näevad ju seda inimlikku poolt. Mis siin enam tunnistada on vaja, see on kõigile näha ja teada.
Kuuleme tööintervjuudel liiga sageli, kuidas juhid oma alluvate peale karjuvad. Ja jätavad selle siis alluval nagu paharetil seedida. Nii paneb juht alluva paha lapse positsioonile. Mõni võtab pakkumise vastu ja temast saab üsna kehv töötaja, kes teeb just nii vähe kui võimalik. Et selle raha – tegelikult suhtumise – eest on tööd küll.
Paljud uurimused kinnitavad, et heas meeleolus inimesed võtavad paremini infot vastu, tulevad kiiremini uuendustega kaasa, on oma töös loovamad. Juht saavutab tulemused oskusega luua positiivseid emotsioone. Väga positiivne on avameelne ja siiras jutuajamine oma meeskonnaga. Et minna uuel aastal edasi uuelt lehelt.
Kui vaadata töötaja seisukohalt, siis temalgi on võimalus alustada mõnda keerulist jutuajamist. Vahel mõtleme, et see on vaid juhi asi. Alluv tegelikult valib, kas räägib ja võib-olla riskib kohaga, või vaikib, kannatab ja vaatab tööturul ringi. On teada, et peaaegu pool inimestest on valmis oma töökohta vahetama, paljudel neist on peamiseks põhjuseks kehvad suhted tööl, olgu kolleegide või juhiga.
Igaüks saab omalt poolt palju teha, et koostöö teistega oleks parem. Igaüks saab alustada iseendast. Kui räägitakse osakondadevahelisest halvast koostööst, on selle taga ju kõik nendes osakondades töötavad inimesed. Igaüks saab muuta oma suhtumist töösse, kolleegidesse, ettevõttesse ja sellel on tohutu mõju kogu organisatsioonile.
Sageli on need teemad meeskonna või suhtluskoolituste keskmes. Olen näinud, kuivõrd raske on iseendas seda muudatust luua ja kui suurepärane tunne on siis, kui see võitlus endaga on maha peetud.
Mitte keegi väljastpoolt ei saa teise elu muuta, me kõik saame alustada endast. Piisab, kui mõelda, mis on üks väike asi, mida ma sel aastal paremini teen. Pole justkui palju tahetud. Kui aga nii mõtlevad kõik töötajad ettevõttes, tekib sünergia, mis selle ettevõtte konkurentidest kõrgemale tõstab.
Inimestevahelised suhted on kogu aeg liikumises. Neis on ikka oma tõusud ja mõõnad. Igaühe valida on, kui kiirelt ta probleemid lahendab ja kvaliteetsemate koostöösuhetega jätkab.
Head tööaasta algust heas läbisaamises iseenda, oma kolleegide ja alluvatega!