Lavassaare vallavolikogu tegi detsembris Audru vallale ettepaneku liitumiskõnelusteks. Aasta esimesel volikogu istungil otsustas Audru pakkumise vastu võtta. Asjad hakkavad ajalooliselt oma kohale loksuma. Nagu Lavassaare oli osa Audru vallast, nii saab see jälle olema. Ilmselt tingisid 1949. aastal Lavassaarest omaette haldusüksuse loomise suured plaanid turbatööstusega.
Juhtkiri: Aruka otsuse kiituseks
Audru ja Lavassaare ühinemise puhul võib taas öelda, et mõttest tegudeni jõudmine võtab alati aega. Lavassaare puhul on tegemist selge hädavajadusega, sest kuni poole tuhande inimesega kaheksaruutkilomeetrine omavalitsus pole kuidagi jätkusuutlik. Sellest aru saamine on võtnud mitu aastat, sest 2009. aastal oli initsiatiivi ilmutaja just Audru, kes liitumist pakkus, aga otsusteni ei jõutud.
Oli aeg, mil Lavassaare elas veel üsna hästi, kuni riik kärpis üksikisiku tulumaksust omavalitsustele laekuvat osa. Raha paneb asjad paika.
Audrule ei anna Lavassaare liitumine juurde suurt midagi. Rõhutagem siinkohal pigem seda aspekti, et liitudes taastub ajalooline ennast õigustanud halduskorraldus.
Loodetavasti pole alust inimeste hirmudel, sest kui on patsiente ja kliente, ei lahku ei perearst ega pane uksi kinni kohalik pood, samuti postkontor.
Audru kui linnalähedase valla perspektiivid paistavad olevat suurepärased. Eeskätt on vald hinnatud elukohana, kust käiakse tööl linnaski.
Audrul oli väljavaade saada Eesti üheks jõukamaks omavalitsuseks, kui oleks käima läinud supermoodsa kalafarmi arendus. Paraku on see takerdunud kohtuvaidlusse riigikohtus ja lootus, et uhkest plaanist võiks veel asja saada, paistab imepisike.
Valdade ühinemisel räägib alati raha. 40 eurot iga liituva omavalitsuse elaniku kohta teeb ligi 240 000 eurot ja sellega saab mõndagi ära teha. Sujuvat liitumist, Lavassaare ja Audru!