Eile Eestis toimunud rahatarkuse päeval jagasid pankade töötajad oma teadmisi ja kogemusi Pärnus Raeküla koolis, Kuninga tänava ja Vanalinna põhikoolis ning maakonnas Are põhikoolis ja Pärnu-Jaagupi gümnaasiumis.
Heido Vitsur jagas rahatarkust
17. jaanuar 2013, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanalinna põhikooli aulasse kogunenud 7.–9. klasside õpilaste ees seisis samas majas aastaid tagasi õppinud Heido Vitsur, LHV panga majandusekspert.
Ettekande teema oli “Rahast, säästmisest ja laenamisest” ning paralleelselt loenguga tuli õpilastel täita ankeet, kus uuriti lihtsate küsimuste abil nende majandusalaseid teadmisi.
Vitsuri sõnade kohaselt on pangarahvas Eesti koolides esinemas kahel põhjusel.
“Tahame, et kooliprogramme täiendaksid inimesed, kes ei räägi õpikujuttu, vaid seda, mis elus tegelikult toimub. Pealegi ei tea me, mida õpilased majandusest teavad või arvavad,” lausus Vitsur. Ankeetidest loodetakse saada parem ülevaade kui seni tehtud uuringutest.
Vitsur rääkis õpilastele, mis hämmastab kõige enam Eestit külastanud välismaalasi. Imestatakse, et riik on vaene, aga autopark tänavatel on uhke ja kallis, samal ajal kui tänavad on aukus ja katkised.
Küsimusi tekitab see, miks ehitavad eestlased nii suuri ühepereelamuid, mida on kallis kütta ja hallata, selle asemel et kulutada tervisele, haridusele ja vabale ajale.
Küsimustiku täitmise käigus selgitas Vitsur, et raha laenata on õige ja vajalik, kuid selleks on vaja finantsharidust, et mõista, milleks ja kuidas seda teha.
Õpilased said teada, mis on “mustad luiged”, mida kujutab endast kiirlaen, mille järgi hinnatakse ühiskonna jõukust ning milline on eestlaste elujärg vaesemate ja rikkamate riikidega võrreldes.
Õpilastel tuli täita lahtreid, kus uuriti ühe leibkonnaliikme kulutusi kuu aja vältel, arvutada, kuidas on kõige soodsam osta iPadi ja palju kulub limonaadi ostmisele aastas eurosid.
Rahatarkuse päeva korraldas Eesti pangaliit, mille käigus jagati teadmisi ja kogemusi enam kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis üle Eesti.
Pangaliidu tegevjuhi Katrin Talihärmi ütlust mööda on finantsharidus liidu üks esmatähtsaid tegevusvaldkondi.
“Eestimaalaste finantsteadlikkuse suurendamine on pangaliidu jaoks lähiaastate üks tähtsamaid eesmärke ja uue algatusena ellu kutsutud rahatarkuse päeva mõte on anda kooliõpilastele alusteadmisi, kuidas arukalt rahaasju korraldada,“ selgitas Talihärm.
Aktsioonist võtsid osa Swedbanki, SEBi, Danske, Nordea, LHV, Krediidipanga, Citadele, Äripanga, Bigpanga ja UniCredit panga töötajad ning tunni soovitusliku õppematerjali on aidanud koostada pangaliidu finantshariduse toimkond.