Maxima tuletas meelde ammu unustatud sõna “defitsiit”
11.06.2008 00:01
Asso Puidet, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Et Maxima hüpermarketi uksed avatakse tõsisema tormijooksu ärahoidmiseks tund varem, kui välja reklaamitud, on kellast kinni pidavate kundede saabudes Talleggi jahutatud broiler juba otsas.
Otsekui nõukogude ajal tammuvad inimesed nõutute, pisut kärsitute nägudega tühjaks tõstetud leti ümber ja ootavad, et toodaks järjekordne kuhi tavapärasest tervelt 13 krooni madalama kilohinnaga kana. Suust suhu liigub kuuldus, et keegi olla lubanud kohe uue portsuga tulla. Viimaks trügibki kaubatundja Olga Jedokimova rahvamassist läbi. Tekkinud elevus aga asendub meelepahaga, kui Jedokimova sooduspakkumise sildile küüned taha ajab. Head see ei tähenda. Ja tõepoolest – kolmsada kilo on läbi müüdud ja täna pole rohkem ette nähtud. “Tulge homme hommikul tagasi,” soovitab ta löödult eemalduvatele inimestele. Kõik müügiks Agaramad sätivad end järgmisse järjekorda. Kalaleti eest lookleb vähemalt sajapealine saba kaugele-kaugele riiulite vahele. “Juba veerand tundi olen seisnud, aga hirmus isu on – kannatan ära,” tunnistab üks vanadaam. Muidugi, ega iga päev ju Norra lõhet 51 krooniga saa. Tegelikult, selle ajaga, mis inimesed kulutasid Maxima kalasabas seismisele, oleksid nad jõudnud Rimis ära käia, kus eile ja täna küsitakse lõhekilo eest vaid 50 krooni. Ent uus pood on ikka uus pood. Ekstaasis rahvas kühveldab kaupa korvidesse. Kel korvi pole, laob süle head-paremat täis. Elektroonika, jalgrattad, Naši pirnid, maasikad ja kompvekid, jahutatud sealiha “Sõjaväe” – kõik läheb kaubaks. Kõik! Kristi ja Oksana on ostukorvi mahutanud pisikese metsasalu jagu küpresse. Muidu nii paar-kolmsada krooni maksvate taimede pottidele on kleebitud hinnasildid, mis lasevad arvata, et need saab niisama hästi kui muidu kätte. Suurema taime eest 34.99 ja väiksema eest 12.99. Pärast pooletunnist kassajärjekorras seismist selgub, et nii see tõepoolest on. Ainult et mitte 12.99 Eesti krooni, vaid Läti latti. Pettunud Kristi ei leebu enne, kui saabub kaupluse juhataja Lidia Vorobljova ja kingib talle kompensatsiooniks ühe väiksemat mõõtu küpressi. Ülejäänud kärutab juhataja tagasi müügisaali ja laseb töömesilastel neile tõesed hinnasildid peale kleepida. Elav huvi küpresside vastu kaob. Torm vaibub Samal ajal tungivad aina uued ja uued inimesed peale. Kaupluseesisel suurel parkimisplatsil pole enam ühtki vaba kohta. Seina ääred on rattaid täis pargitud. Kummaltki poolt kauplust voolab poe sissepääsude poole katkematu inimvool. Ühelt maalt on kriitiline mass ületatud ja ostukorvid otsas. Nendeta aga ostma ei pääse. Nii peavad inimesed juba enne müügisaali sisenemist sappa võtma ja korvi ootama. Nende vastas seisavad inimesed aga kassajärjekordades. Ehkki kõigis kaupluse 22 kassas töötavad kassiirid ahvikiirusel, on järjekorrad veninud pea paarikümne meetri pikkuseks. Maxima Eesti avalike suhete juhi Erkki Erilaidi ennustuse kohaselt püsib rahva selline huvi ja säilivad pikad järjekorrad veel mõne päeva, kuni kõik Pärnu inimesed on poe üle vaadanud. “Siis läheb asi normaalseks, aga noh, et see on Eesti esimene hüpermarket, ma ei teagi, mis see normaalne on, meie pood on ju teistest kõvasti üle,” sõnas Erilaid.
|