Mäng Pärnu Sadama aktsiatega

Peeter Raidla
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta augustis Pärnu sadama turbahalli pidulikul avamisel valitses Rein Kilgi ja Mati Einmanni vahel veel sõprus, millest pole nüüdseks enam jälgegi järel.
2012. aasta augustis Pärnu sadama turbahalli pidulikul avamisel valitses Rein Kilgi ja Mati Einmanni vahel veel sõprus, millest pole nüüdseks enam jälgegi järel. Foto: Urmas Taul

Aktsiaseltsi Pärnu Sadam endised ja praegused omanikud on nii avalikkuse kui üksteise suhtes alustanud mängu, mille võitja selgub ilmselt alles kohtus.

Vanade sõprade vahel puhkenud sõja tagamaade mõistmiseks tuleb esiti tõdeda, et sadama üks omanikke Rein Kilk on oma muude äridega juba pikemat aega rahalistes raskustes.

Selle tõestuseks toon vaid mõne näite. Kilgi juhitud kontserni kuulunud AS Werol Tehased läks pankrotti aprillis 2012, jättes endast järele üle 200 000 euro küündiva maksuvõla. Oktoobris 2012 läks pankrotti Kilgi kontrolli all tegutsenud AS Pere, mis kuu enne põhjaminekut võttis endale uueks nimeks AS Lõuna Toiduainetööstus. Perest jäänud maksuvõlg ulatub üle 700 000 euro.

Üks näide ka Pärnust, kus Kilk paar aastat tagasi Hans H. Luige osaluse AS Ammende Villas välja ostis ja aktsiate eest võlgu jäi. Luik meenutas mulle seda tehingut veel selle aasta alguses üsna mõrul toonil: “Ega ma sõbralt oma osa kätte saanudki enne, kui kohtutäitur ta pangaarved arestis.”

Teinegi Pärnust pärit juhtum on korra juba kohtus käinud, ehkki Kilgi valdusfirmana toimiva aktsiaseltsi Transcom pankrot jäi novembris 2012 välja kuulutamata. Avalduse pankroti väljakuulutamiseks esitas oktoobris 2012 toona veel Pärnu Sadama omanikeringiga seotud Juhan Pihelbu juhitav AS Pärnu Laevatehas. Nimelt oli Transcom võtnud detsembris 2010 Pärnu Laevatehaselt kuus miljonit krooni laenu ja mõistagi selle tagasi maksmata jätnud. Pankrotist päästis Transcomi paljuski asjaolu, et laenu käendajaks olnud AS Pärnu Sadam oli laenu Kilgi firma eest osaliselt ära maksnud.

Teed läksid lahku

Just sellises seisus otsustasid Mati Einmann ja Juhan Pihelbu partnerlusest Rein Kilgiga loobuda. Einmanni ja Pihelbu aktsiaselts A&O, millele kuulus 50 protsenti Pärnu Sadama aktsiatest, leidis ostja Eesti ühe nimekama transiidiärimehe Endel Sifi näol. Tehing vormistati 2012. aasta novembri viimastel päevadel, mil seni A&O omandis olnud Pärnu Sadama aktsiad läksid Sifile kuuluva aktsiaseltsi Logman Invest kätte. Olgu öeldud, et Logman Investi kontrolli all tegutsevad Tallinnas Bekkeri ja Meeruse sadam. Ehk siis Pärnu Sadama aktsiad läksid mehele, kellel on kogemusi peale transiidiäri sadamaäriski.

Mati Einmann avaldas vana aasta lõpus siirast lootust, et Sifi tulekuga võetakse Pärnu Sadamas pinged maha. “Uus aktsionär on pealegi oma finantsvõimekuselt kindlasti tugevam kui AS A&O,” lisas Einmann.

Mõni päev enne aastavahetust toimunud kohtumisel lubas Einmann, et Kilgile esitatakse aktsiate müügileping võimaliku ostueesõiguse teostamiseks kohe uue aasta alguses. Nii läkski. Vastavalt võlaõigusseadusele võib ostueesõigust teostada kahe nädala jooksul pärast vastavasisulise teate saamist. Kõnealused kaks nädalat said läbi eelmise nädala reedel ehk 18. jaanuaril.

Kilk ärkas viimasel tunnil

Miskipärast ärkas Kilk alles viimasel päeval, mil ta jagas meediaväljaannetele infot oma kavatsuse kohta ostueesõigust kasutada ja kõik sadama aktsiad enda kontrolli alla saada.

A&O omanikke tal reedel paraku tabada ei õnnestunud. Nagu Juhan Pihelbu eile tunnistas, oli ta selle nädala alguses käinud küll Kilgi tähitud kirjal järel, ent see oli posti pandud saatuslikust daatumist päev hiljem ehk 19. jaanuaril.

Esmaspäeval avaldatud ERRi uudise kohaselt oli Rein Kilk püüdnud oma jutu järgi aktsiaseltsi A&O omanikke teavitada kõikvõimalike sidevahenditega, aga firma oli Kilgi väitel eiranud tema teateid meelega. Sama kinnitas Pärnu Sadama juhatuse liige, Reinu poeg Sander Kilk: “Minu meelest tehti Transcomi poolt küll kõik, mida andis teha, et need teated välja anda.”

Iseküsimus on, et kui Kilk oleks reedel Einmanni või Pihelbu kätte saanud, siis kust oleks tulnud aktsiate ostuks vajalik raha. Pärnu sadama 50 protsendi aktsiate hinnaks on pakutud 20–30 miljonit eurot. Eestis on Kilgil ilmselt raske raha leida. Tallinnas olevat mõni ärimees koguni Kilgi-vastast ühisrinnet kavandanud, et avalikkust Rein Kilgi petuskeemidest teavitada.

Esmaspäeval ilmunud Äripäevas pakuti, et Kilk olevat pidanud läbirääkimisi laevaagendifirmadega nii Lätis kui Eestis, kuid otsest kinnitust sellele ei saadud.

Kõigele vaatamata on selge, et endised Pärnu Sadama kaasaktsionärid on leppimatult tülli pööranud. Kilk on nimetanud Pihelbu juhitava Pärnu Laevatehase avaldust Transcomi pankroti väljakuulutamiseks väljapressimiseks. Kilgi firma Transcom on samas teinud avalduse kriminaalasja algatamiseks Einmanni suhtes, millest lähtuvalt toimus eelmise aasta detsembri keskpaiku AS Pärnu Sadama ruumides läbiotsimine. Päev hiljem otsiti läbi Einmanni isiklik kott. Pärnu Postimehele teadaolevalt midagi patust ei leitud.

Kõik see annab tunnistust, et vanade sõprade vastastikune vaen on läinud üle piiri ja lahendus sellele selgub alles kohtus. Kohtuveskid jahvatavad Eestis aga teadagi aeglaselt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles