Kurgile valmisid kilemajad ja luuletused

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erkkollased kurgiõied kaunistavad kilekasvuhoonete katusealuseid.
Erkkollased kurgiõied kaunistavad kilekasvuhoonete katusealuseid. Foto: Urmas Luik

Koduloohuvidega Sulev Kasvandik tegi tahkurandlastele ettepaneku, et hakaku nood kirjutama Tahkuranna kurgi kasvatamise ning Leningradi ja Riia turgudel müümise lugu.


MTÜ Tahkurandlane hakkas mõttest kinni ja nüüd jääb oodata, millal valla arendusspetsialist Tiiu Sommer lood-pildid järjekordse piirkonna elu käsitleva kogumiku tarvis kokku saab ning projektiraha trükikulud katab.



Eesti Vabariigi juubeliaastale pühendatud ajaloovihikus “Tahkurannast läbi aegade” (2008) on kirjas, et esimesena pani kurgiseemned mulda Metste talu peremees Johann Akkermann juba 1910. aastal. Saksa keele selgeks saanud, tellis ta kurgiseemneid Saksamaalt ja pakid saadeti rongiga Pärnusse. Ja siis jõudis aeg sinnani, et Akkermann tellis Saksamaalt esimese kurgiseemnekülviku ega ajanud enam vagusid põllule.



Akkermann jõudis ajalukku minna “Tahkuranna muromi” aretajana 1920. aastatel, see pärnumaine sort tõrjus Pärnu turult välja Petserist toodud kauba. Piiritagustel jäi tõdeda, et tahkurandlased valdavad kurgikasvatamise kunsti neist paremini.



Ametlikus Tahkuranna kurgi sordikirjelduses öeldi, et see on varane ja saagirikas, viljad valmivad 50.-55. päeval pärast külvi, on suuremad kui “Muromil”, ümariku-ovaalse kujuga ja sobivad nii värskena kui hapendamiseks.



Moodne tahkurandlane külvas kurki kas põllule või rassis varakevadest ja uneajast hiigelkilemajades, et tööviljana panna tasku kopsakas kopikas.



Seda aega meenutavad siin-seal eramute läheduses laperdava kilega karkassid. Ja Uno Lahtki oma luuletuses “Tahkuranna idüll”, kus riimuvad read ütlevad, et “Hajameelselt haaran pihku Tahkuranna kurgi, /kurk on parasjagu hapu, absoluutselt maine –/ nõnda oskab soolata neid üksnes minu naine./ Tahkuranna kurk on üldse odav, hea ja magus,/ ainult kurb, et … lüürika mul süües ära kadus”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles