Heljo Pikhof: Laste ja perede heaolu tuleb seada esikohale

Heljo Pikhof
, riigikogu liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heljo Pikhof.
Heljo Pikhof. Foto: PP

Jaanuari keskel jõudis meediasse ehmatav uudis, et riik on sotsiaalministeeriumi ja hasartmängumaksu nõukogu (HMN) näol suuresti kärpinud laste ja perede eest seisvate organisatsioonide toetussummasid. 2012. aastaga võrreldes vähenes Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojekti toetus tervelt 80 protsenti ja Eesti kasuperede liit jäi 2013. aastal toetusest hoopiski ilma. Märkimisväärselt kahanes lastekaitse liidule jagatav toetusraha.

Olukorras, milles just oli selgunud, et läinud aastal sündis Eestis 600 last vähem kui 2011. aastal ja et meie noored naised lähevad massiliselt võõrsile, mõjus selline teade lausa külma dušina.

Õnneks lõid vabaühendused ise tugevalt häirekella, mis sundis koalitsioonipoliitikuid tegutsema. Juba mõne päeva pärast kokku tulnud HMN taastas suuremalt jaolt laste ja perede heaolu edendavatele organisatsioonidele mõeldud vahendid.

See suhteliselt õnneliku lõpuga lugu juhtis tähelepanu sügavale ja sisulisele probleemile: lastega tegelevate organisatsioonide rahastamise heitlikkusele. HMNi vahendite jagamine käib sotsiaalministeeriumis, kus hinnatakse projektitaotlusi.

Tegu on rahaga, mis tuleb kokku kasiinos mängimas käivate inimeste, napsisõprade ja suitsetajate taskust. Teisisõnu, mida rohkem inimesed hasartmänge mängivad, alkoholi joovad ja suitsetades oma tervist rikuvad, seda enam on lastega tegelevatel organisatsioonidel lootust suurematele summadele. Vaatenurgad on erinevad, aga sellist sõltuvussuhet võib pidada lausa amoraalseks.

Riiklikku perepoliitikat hakkas sotsiaalministeerium koordineerima 2007. aastal, kui valitsuse otsusega sai vastutavaks ministriks sotsiaalminister. Aasta alguse segadused said alguse ajal, kui ametis oli eelmine sotsiaalminister, mistõttu on minu küsimus Hanno Pevkurile, miks ta ei seisnud selle eest, et tagada organisatsioonide stabiilne rahastamine.

Kui finantseerimine toimuks riigieelarvest, saaksid lastele ja peredele pühendunud organisatsioonid nii vajaliku kindlustunde. Loodan, et uus minister Taavi Rõivas võtab selle küsimuse lahendamise oma mureks ja asub tegutsema selle nimel, et ministeeriumi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks jagatakse raha riigieelarvest.

Ainult tõhusa sotsiaal- ja majanduspoliitikaga on võimalik panna piir meie rahvaarvu vähenemisele. Sündimuse suurendamine ja lastega peredele suurema toe pakkumine peavad saama kõigi erakondade ühiseks väljakutseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles