Eino-Jüri Laarmann: Luhtunud soovid ja kavatsused Raekülas

Eino-Jüri Laarmann
, Pärnu linnavolikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eino-Jüri Laarmann.
Eino-Jüri Laarmann. Foto: PP

Kavatsus oli hea – rajada Pärnusse Raeküla linnaossa ajakohane mänguväljak. Niinimetatud Sepa platsil oli linna paigaldatud standardne atraktsioonide kompleks kiikede, väikese liutee, turnimiskangi ja kollase plastkatusega tornikesega.

2003. aastal lasi Pärnu linnavalitsus sinna teha 3,5 meetri kõrguse liumäe, mis on sealse kandi ainuke nõlv, kust kelguga alla sõita. Liumägi toimis hästi, lapsed kelgutasid päeval ja noorukid õhtul.

Juhuslikult sain toreda paviljoni, millest kavatsesin teha mänguväljakule ajutise olmeruumi, kus saaks vajadusel oma ihuhädasid rahuldada ja muidu aega veeta. Üks osa vanaisade värkstoale, teine pool mänguväljaku kasutajatele. Lootsin ühiste jõududega paviljoni korrastada ja kasutuse korraldada.

Algus oli ilus. Paigaldasime uued aknaraamid ja luugid. Uksed olid ees ja aknad ootasid värvimist ja klaase. On teada tõsiasi, et teismelised poisid ja tüdrukud võtsid mänguväljakul asuva jalgpallivärava metallkonstruktsiooni ja peksid sellega paviljoni vastpaigaldatud aknaraamid puruks.

Möödujad kirusid mind, et mänguväljakul seisab räämas paviljon. Neil oli muidugi õigus. Ma ei kiirustanud selle äraveoga. Lootsin, et ehk mõtleb mõni kohalik sellele, kes need vandaalitsejad on. Äkki peaks küsima oma lastelt või lastelastelt, kuidas nad aega veedavad? Ega Vana-Pärnust keegi Raekülla lõhkuma tule. Ikka omad.

Pärnu Postimehes ilmunud artiklis (vt Eno-Gerrit Link, ”Linnavolinik peab ohtlikud ehitised likvideerima“, PP 24.01) ei ole linnaametnike sõnad päris täpsed. Kelgumägi on linnavalitsuse tellitud töö tulemus. Linnavalitsuse majandusosakond lasi seda remontida 2008. aastal 15 959.50 krooni eest. Huligaanid olid pihta pannud kunstmurukatte, lõhkunud liuteed ja poordid. Miks ei ole kelgumägi registris, on nende probleem.

Rääkisin detsembris abilinnapea Romek Kosenkraniusega sellest, et liumäe kaitsepoordid on vaja taastada, ja ta soovitas pöörduda OÜ Pärnu Haldusteenuste juhataja poole, sest see asutus sai loodud selleks, et kiireloomulisi töid teha. Pöördusin juhataja Raul Sarandi poole, sest algamas oli koolivaheaeg, mil lapsed on palju mänguväljakul. Ta saatis oma meistri, kellega arutasime, kuidas neid töid teha. Palusin, et tööd saaksid kiiresti tehtud, ja nii ka lubati. Tööd jäid tegemata.

Leian, et rikutud atraktsioone ei ole vaja kiiresti lammutada, sest nende õigeaegne remont on tunduvalt odavam. Selle kelgumäe remondiks kulub mõnisada eurot ja paaril mehel mõni tund tööd. Eks ma teen need tööd ära, sest ma ei taha lastelt talverõõme võtta.

Linnavalitsus otsib süüdlasi, õigustades oma saamatuid ametnikke, aga rohkem vajatakse tegusid.

Linnaaednik Piret Unn on optimistlik, et uue mänguväljaku projekt on koostamisel ja sellega kõik laheneb. Kulub aega, kuni valmib projekt, leitakse raha ja ehitaja, aga mänguväljakut on kogu aeg vaja. Laste sünd ei oota projekteeritava väljaku järele.

Kohe tuleb asuda taastama olemasolevaid atraktsioone, mida vandaalid on kõvasti räsinud. Häid talverõõme ja mängulusti!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles