Tallinna endine abilinnapea, praegune riigikogu liige ja Keskerakonna esimees Yana Toom kuulutas intervjuus ajakirjale Russki Reportjor, et eesti keel ja eestlased surevad välja.
Juhtkiri: Kes lööb eestlastele hingekella?
5. veebruar 2013, 10:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu varemgi, ruttas Toom teatama, et ajakirjandus on tema sõnu moonutanud ja pannud suhu intervjueerinud ajakirjaniku sõnu. Samuti kaebas Toom Postimehe pressinõukokku.
Ometi kinnitas eile portaal baltija.eu, et Toom seadis kahtluse alla eesti keele ja selle kandjate, eestlaste helge tuleviku. Milleks nüüd siis veel rusikatega vehkida?
Tuntud teadlane ja poliitik Mihhail Lotman ütles, et Toom ei saanud aru, mida tegi. Sisuliselt astus samasse ämbrisse talle appi tõtanud Kadri Simson.
Kes löövad eestlastele hingekella? Miks kaagutab mitte eesti rahvusest Toom eestlastele ja eesti keelele kadu?
Ajaloost on teada enam kui üks kord, mil eestlaste arv langes kriitiliselt madalale, aga ikkagi jäädi püsima.
Osa kohanematuid muulasi ei saa aru, kui sügavale selle maa pinda on haakunud eestluse juured. Neil endil pole sellist kodupinna tunnetust kunagi olnud.
Tõsi, sugugi mitte kõik ei ole Eestis hästi. On tehtud vigu ja pandud puusse, aga iseseisva rahva õigus on ka eksida. Pärnu Postimees on seda meelt, et eesti keel on hästi hoitud. Erinevalt mõnest suurkeelest, on meil omakeelsed sõnad ”võileiva“, ”rinnahoidja“, ”arvuti“ jne tähistamiseks.
Eestlased pole oma riigi kestuse eest hoolitsedes kunagi keelanud teistele rahvastele vaba arengut.
Toomi-suguste avaldused näitavad, et oleme oma riikluse ja keelega kellelegi pinnuks silmas.