Suurtes koolides, kus klasside täitumus on hea, pole olnud õpetajate palgatõusuga probleeme, väikesed koolid aga ministeeriumi eraldatud rahaga välja ei tule ja omavalitsused peavad leidma võimaluse, et sealgi palgatõus tagada.
Väikesed koolid ei tule ministeeriumi antud palgarahaga toime
11. veebruar 2013, 08:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu Ülejõe gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kai Kõks on vanemõpetaja ja temagi palk tõusis 11 protsenti, olles võrreldes detsembriga 116 eurot kõrgem. Ülejõe gümnaasiumis said palgatõusu kõik õpetajad, aga palgaarvestus on keeruline ja sõltub igaühe koormusest, vahendas ERR.ee "Aktuaalset kaamerat".
"Minul võetakse põhikoolitunnid - minul on näiteks sel aastal põhikoolis 14 tundi –, siis võetakse see summa 736, korrutatakse põhikoolitundidega ja jagatakse normkoormusega, mis põhikoolis on 22 tundi," selgitas Kõks teleuudistele.
Samasugune rehkendus käib gümnaasiumiastme tundidega, mida sel õpetajal on 12, aga normkoormus gümnaasiumis on 20 tundi. Lisandub 10 protsenti klassijuhatamise eest. Arvestus toimub seal vana palgamäära järgi, 116 eurot maksti lisatasuna.
Pärnumaal Häädemeeste vallas on aga näiteks kolme õpilasega algkool ja ka keskkooliklassides on õpilasi vähe. Seal jäänuks palgatõus ära, kui vald poleks raha leidnud.
"Gümnaasiumiosale me peame aastas 20 000 eurot oma valla raha juurde panema, 36 last on praegu kolme klassi peale. Meil on kolme õpilasega Massiaru algkool, tema ei tule ka loomulikult oma rahaga välja – 1400 eurot aastas on tema puudujääk. Selle me katame ka eelarvest ära," selgitas Häädemeeste vallavanem Urmas Aava „Aktuaalsele kaamerale“.