Jüri Ratas: Aeg viia majanduskasv kõigi Eesti inimesteni

Jüri Ratas
, riigikogu liige (Keskerakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Foto: PP

Eestit ja kogu Euroopat rängalt tabanud majanduskriisi haripunktist on möödas üle kolme aasta ning praegu on Eesti majandus selgelt tõusuteel. Siiski ei ole majanduskasv seni jõudnud kõigi Eesti inimesteni ja kiire hinnatõusu tagajärjel on paljude elukvaliteet hoopis langenud. Seetõttu on viimane aeg kriitilise pilguga üle vaadata kriisiaastatel pooleli jäänud reformid ja ajutised kärped.

Maksuvaba määr peab kerkima

Kõige aktuaalsem on tulumaksuvaba miinimumi küsimus, mis pidi valitsuserakondade 2007. aastal sõlmitud kokkuleppe kohaselt tõusma 3000 kroonini 2011. aastaks.

Reaalselt ei ole ükski Andrus Ansipi juhitud valitsus maksuvaba tulu alates 2008. aastast tõstnud ja kehtiv määr on endiselt ainult 2250 krooni ehk 144 eurot. Et viimane tõus toimus vägagi ammu, on kõik parlamendierakonnad nõus, et maksuvaba määr peab kerkima, aga summade ja ajakava osas puudub konkreetne kokkulepe.

Minu ettepanek on tõsta tulumaksuvaba miinimum järk-järgult alampalgani (praegu 320 eurot) ja kokku leppida, et edaspidi tõusevad need alati koos ja ühepalju. Riigil pole kohane maksustada tulumaksuga inimesi, kelle sissetulek on niivõrd väike, et vaevu äraelamist võimaldab.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest alampalgani võidavad võrdselt kõik tööinimesed ja tulumaksu maksvad pensionärid.

Ühtlasi tuleb kindlasti taastada pensionide ja puuetega inimeste toetuste tasuta kojukanne, mis 2009. aastal lõpetati. Meie eesmärk on parandada eakate ja puuetega inimeste toimetulekut. Need inimesed peavad ette võtma kohati väga vaevarikka teekonna lähima pangaautomaadi juurde või maksma ausalt välja teenitud pensioni kojukande eest.

Seetõttu esitas riigikogu Keskerakonna fraktsioon jaanuarikuu lõpus sellesisulise eelnõu ja loodab kõigi parlamendierakondade toetusele.

Omavalitsuste tulubaas

Arutatakse aktiivselt haldusreformi vajalikkuse ja võimalike variantide üle, kuid jäetakse teadlikult rääkimata, et valitsuskoalitsioon ise raskendas kriisiaastatel ellu viidud kärbetega kõigi omavalitsuste olukorda.

2009. aasta teise lisaeelarvega vähendati üksikisiku makstavast tulumaksust kohalikele omavalitsustele laekuvat osa 11,93 protsendilt 11,4-le, mis tähendas sadade miljonite kroonide ära võtmist omavalitsuste eelarvetest. Kuigi kriis on möödas, ei ole taastatud kohalike omavalitsuste tulubaasi varasemale tasemele, rääkimata vahepealsel perioodil ära võetud summade kompenseerimisest.

Kohalik võim on inimesele kõige lähemal ja seetõttu on igasugune omavalitsuste õiguste ja rahaliste võimaluste piiramine kõige vahetumalt tunnetatav. Selle asemel et mehaaniliselt linnasid ja valdasid liita, tuleb luua omavalitsussüsteem, mille üksused on edukad, finantsiliselt kindlustatud ja oma otsustes iseseisvad.

Omavalitsuste tulubaasi taastamine on esimene samm selles suunas. Märksa suurema efekti annaks aga omavalitsustele laekuva tulumaksu muutmine kohalikuks maksuks.

Riigikogu peaks seadusega paika panema maksu miinimum- ja maksimummäära, kuid selle täpse suuruse üle võiksid kõik omavalitsused oma võimalusi ja vajadusi arvesse võttes iseseisvalt otsustada.

Kahetsusväärsel kombel on ära unustatud 2007. aastal algatatud programm ”Igale lapsele lasteaiakoht”, millega toetati kohalikke omavalitsusi uute lasteaedade rajamisel ja lasteaiaõpetajatele väärilise palga maksmisel.

Eesti negatiivse iibe valguses vägagi vajalik noori peresid toetav programm kehtis toona ainult ühe aasta ja selle järsk lõpetamine suurendas veelgi noorte inimeste ebakindlust oma pere loomise osas. Lasteaiakohtade puudus ei ole teatavasti kadunud ja seetõttu tuleb otsida võimalusi samalaadse, kuid jätkusuutlikuma projekti käivitamiseks.

Muidugi on riigi rahalised ressursid piiratud ja kõiki osapooli rahuldavate valikute tegemine keeruline. Seetõttu kordan oma varasemat üleskutset algatada maksupoliitiline debatt, et leida võimalusi riigieelarve tulude suurendamiseks. Näiteks ei ole ma kuulnud ega näinud kaalukaid argumente või analüüse astmelise tulumaksu ja klassikalise ettevõtete tulumaksu taastamise vastu.

Väited stiilis ”astmeline tulumaks karistab töökamaid inimesi“ on alusetu ja sisutühi hirmutamine. Astmeline tulumaks aitab suurendada solidaarsust, vähendada ühiskonna kihistumist ja on edu toonud nii Lääne-Euroopa riikidele kui Põhjamaadele, kellega me igati õigustatult sarnaneda soovime.

Tuleb lõpetada tulumaksumäära langetamine, mis on aastaid suurendanud ebavõrdsust ühiskonnas ja aidanud kõrgema sissetulekuga inimesi märksa enam kui madalapalgalisi ning keskklassi.

Kui Reformierakonna ja IRLi soov täitub ning üksikisiku tulumaks langeb 2015. aastal 20 protsendini, viib see riigieelarvest iga-aastaselt vähemalt 70 miljonit eurot. Märksa õiglasem oleks seda raha kasutada hoopis tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks või suunata kohalikele omavalitsustele lasteaiakohtade loomiseks.

Murekohti on Eestis aga palju rohkem. Meie ees seisvate probleemide lahendamiseks on vaja rohkem konstruktiivseid ja parteideüleseid arutelusid, kõigi osapooltega arvestavaid kompromisse ja vähem seni praktiseeritavat teerullipoliitikat.

Loodan, et aktiivselt sõna võtma hakanud kodanikeorganisatsioonid ja rahvas tervikuna suudavad valitsusparteisid inimsõbralikumaks ning demokraatlikumaks muuta. Eesti Vabariigi tuleviku üle peavad otsustama kõik Eesti inimesed, mitte kahe erakonna kitsas tagatuba.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles