Kulle Raig avas Eesti-Soome suhete tagamaid

, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulle Raig.
Kulle Raig. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti iseseisvuspäeva künnisel kogunesid Pärnu ingerisoome seltsi majja Pärnu Vaasa seltsi eestvedamisel kõigi kolme Pärnus tegutseva Soomega seotud seltsi liikmed, et tähistada Eesti Vabariigi 95. aastapäeva.

Eesti lähiajalugu ehk taasiseseisvumise aega aitas elustada Kulle Raig, kes on kirjutanud raamatu „Pikk teekond lähedale”. Enne riigiteenistusse asumist töötas Raig Eesti Raadio soome saadetes ja oli tipptasemel tõlk, kes oli kahe riigi ajaloos väga oluliste tippkohtumiste juures.

Raig, kes töötanud nii Eesti kui ka Soome välisministeeriumis ning Soome Eesti seltside liidus, avas kuulajaile iseseisvumisprotsessi tagamaid just nende sündmuste keskpunktis olijana.

Et igaühel on oma mälestused nii Eesti taasiseseisvumise eelsest elust kui selleaegsetest tähtsündmustest, oli väga huvitav kuulata inimest, kes osales vahetult Eesti riigiks saamise protsessis. Ta oli Helsingis 1991. aasta augustis, kui tollane välisminister Lennart Meri hoogsalt improviseerides lõi seal uusi diplomaatilisi kanaleid, mille kaudu tuli paljudel juhtudel Eesti Vabariigi tunnustamine suurte ja väikeste riikide poolt.

Et peale Pärnu Vaasa ja Pärnu ingerisoome seltsi inimeste, kes on valdavalt enne ja pärast Eesti taasiseseisvumist siin elanud, võttis aastapäevaüritusest osa arvukalt Pärnu Soome seltsi inimesi, kes jälgisid Eesti taasiseseisvumist Soomest nii-öelda heatahtlike kõrvaltvaatajatena, aitas Raigi loeng neil mõista paljusid sündmusi siin- ja sealpool Soome lahte.

Raigi ütlust mööda on paljudele teadmata, et samal ajal kui Soome ametlik liin suhtus Eesti iseseisvusse üsna tõrjuvalt, maksis Soome riigi haridusministeerium palka, et hoida töös Eesti kultuuripunkti, mis tegi välispoliitika valdkonnas palju enam kui teised institutsioonid.

Huvitav fakt on seegi, et kui Eestisse on taasiseseisvumise järel Soome sõprusseltse jäänud peale Pärnu Vaasa seltsi veel vaid Kuressaarde ja Haapsallu, ühendab Soome Eesti seltside liit 400 Eesti sõprade seltsi ja Soome riik toetab nende tegevust rahaliselt väga tugevalt.

Peale Raigi pilguheidu vastuolulisse aega pakkusid väikest muusikalist külakosti Vaasa seltsi head sõbrad Pärnu kunstide majast, seekord lõid pidupäevameeleolu Reet Nurmingu juhendatavad akordionipoisid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles