Galerii: Rahvas pidutses Pärnus täiega

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Pärnus 23. veebruaril.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Pärnus 23. veebruaril. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Kaunis päikseline veebruaripäev, mõõdukate külmakraadidega, tõi suure hulga rahvast 23. veebruaril Eesti Vabariigi üritustele riigi sünnilinnas Pärnus. Kell 13 algasid tasuta kontserdid linnaosade keskustes. Näiteks Nooruse majas Räämal esinesid täissaalile puhkpilliorkester Saxon ja laulev näitleja või näitlev laulja Peeter Kaljumäe. Ajaloolise noorte seltsimaja suur saal oli peaaegu täidetud, vabu istekohti oli napilt. Paraku oli kuulajaskond vanemapoolne. Mõnevõrra oli pilt teistsugune mujal linnaosades.

Kasvavat noorsugu võis näha Rüütli platsil iseseisvuse väljakuulumise monumendi juures. Eesti lipu selts oli korraldanud 95 trikoloori toomise väljakule ja Hugo Kuusneriks kehastunud Endla teatri näitleja Sten Karpov luges ette ajaloolise iseseisvusmanifesti.

Noored aplodeerisid deklaratsiooni lugemise vahel, kuigi 1918. aastal kuulati see ära järjepidevana ja alles siis avaldati vaimustust.

Pärnu linnavõimu poolt kõneles linnavolikogu esimees Vahur Mäe, kes ütles, et 7.28 on oluline kellaaeg. Sel hetkel peaks tõusma päike 24. veebruaril Pärnu kohale ja siis heisatama lipud. Linnapea Toomas Kivimägi külmetas noorte kogunemisel niisama.

Pärnu linnavalitsus ei leidnud sentigi raha, et linn oleks Eesti Vabariigi 95. aastapäevaks veidi pidulikum välja näinud. Hiljaks jäi linna ruupori Maria Murakase pressiteade, milles paluti rahval heisata riigilipud ka 23. veebruaril. Paljud inimesed ütlesid, et nad ei tea midagi linnavalitsuse initsiatiivist. Vaid GoBus oli varustanud oma linnaliinibussid trikolooride ja Pärnu linna lippudega – hea seegi. Kiitus bussipargi juhatajale Andrus Kärpukile, kes on üks tõesti isamaaline mees.

2008. aastal, kui EV 90. aastapäeva põhiraskus oli Pärnus, võttis krõbe külm igasuguse soovi tänaval olla. 1998. aastal kirjutas ajakirjanik Urmas Hännile, et Pärnus möllas tormituul ja sadas lausvihma.

Sel aastal toimus manifesti ettelugemise tseremoonia esimest korda päise päeva ajal. Varem järgiti ikkagi ajaloolist traditsiooni – Kuusner luges teksti ette kell 20. Ilmselt pelgab Euroopa tõrvikutega seotud tseremooniaid ja noored tahaksid samuti varem pidutsema hakata, mitte lihtsalt lippe lehvitada. Siiski pidutses rahvas täiega.

Copy
Tagasi üles