Pärnu Postimees on juba aastaid järelejätmatult rõhutanud 23. veebruari erilist tähtsust Pärnule. Just siis, sel kuupäeval 1918. aastal kell 20 õhtul kuulutati Eesti Vabariik esimest korda välja. Järgmisel päeval vormistati kõigi osalenud organisatsioonide esindajate juuresolekul ja allkirjadega riikluse välja kuulutamise akt. Seda kõike oli tunduvalt rohkem, kui suudeti korda saata Tallinnas.
Fakti, et Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn, peavad pika hambaga möönma Tallinna osa ületähtsustajadki.
Nii oli loomulik, et eelmise iseseisvuse ajal algasid Pärnus pidustused juba 23. veebruaril, mil linn oli lipuehtes, kaunistatud auväravate, tulede ja roheliste vanikutega. Oma panuse andsid äride ja majade omanikud.
Äsjase 95. sünnipäeva põhjal peab tõdema, et 23. kuupäevaga tuleb veel tööd teha. Linnavalitsusele on päeva erakorralisus kohale jõudnud: 22. veebruaril üllitati pressiteade, milles kutsuti heiskama riigilippe nii 23. kui 24. veebruaril.
Särav talvepäike laotas hommikul sinisest taevalaotusest oma valguse üle talvest vaevatud Pärnu, kus pidulikkusest polnud vähimatki jälge. Ei Rüütli platsil ega linna kesksel äritänaval, muudest kohtadest rääkimata.
Ilmselt tuleb linnavõimu tänada sellegi eest, et Eesti riigi väljakuulutamise monumendil klaasid ära vahetati. Muudeks kaunistusteks ei jätkunud tõenäoliselt raha. Suur tänu Eesti lipu seltsile trikolooride eest!
Viie aasta pärast tähistame oma riigi sajandat sünnipäeva. Võib-olla oleks juba nüüd mõttekas eraldada linna eelolevate aastate eelarvest mingi summa, mis pannakse tallele, siis ei pea ülejärgmine linnavalitsus piinlikkust tundma, et juubelifondi, millest katta linna kaunistamise kulud, ei taibanud keegi luuagi.
24. veebruaril oli Pärnu siiski valdavalt päevakohaselt lipuehtes.