/nginx/o/2013/02/28/1609714t1hfce6.jpg)
Häädemeeste valla Jaagupi sadamas algasid sadama rekonstrueerimise eeltööd.
Häädemeeste väikesadam uueneb
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
28. veebruar 2013, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häädemeeste vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku Merle Looringu teatel algavad tänavu Jaagupi sadama rekonstrueerimistööd, mida rahastab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).
Ehitustööd tehakse kohalikele rannakaluritele mõeldes: rajatakse kalurite kai ja juurdepääsutee ning puhastatakse akvatoorium.
Tööd tehakse kahes etapis ja need lähevad maksma 376 390 eurot. Looring lisas, et vallal tuleb tasuda tööde kogumaksumuse käibemaks. Jaagupi sadam on munitsipaalsadam ja kuulub sajaprotsendiliselt valla omandisse.
Looring rääkis, et 90ndatel ehitati sadamasse uued muulid. “Jaagupis pole kaluriperesid palju, püügiõigust on pärandatud isalt pojale. See on traditsioon,” kirjeldas ametnik. Jaanuaritormis sai sadam kannatada.
Häädemeeste vald kirjutas esimese taotlusprojekti PRIA-le raha saamiseks 2011. aastal.
Pea 50 aastat kalurina Jaagupi sadamas tegutsenud Arvo Talts nentis, et kalurist isa kõrval kasvasid kaluriteks pojadki. Räimepüügipaate on Jaagupi sadamas viis-kuus, kalapüügiga tegeleb tänapäevani kuus peret.
“Sadam kuulub vallale paar aastat, enne polnud ta kellegi oma,” rääkis Talts. Tema mäletamist mööda rajati 1950. aastal Jaagupi sadamasse 360meetrine puusild, mille renni mööda kala kaldale libistati. 50 aastat järgemööda toodi sügisel sild kaldale ja monteeriti kevadel jälle kokku.
15 aastat tagasi pani seitse kohalikku kalurit raha kokku ja hakkas sadamat uuendama. Kalakapitalilt saadud 1,5 miljoni krooni eest ehitati kaks kaitsemuuli, üks neist 400meetrine ja teine 250meetrine: raha sai otsa ja üks muul jäi pooleli.
Samal ajal tehti valmis sadama rekonstrueerimise projekt, kuid tööd jäid raha puudumise taha.
“Meil oli suur lootus, et kuna läheduses asus piirivalvekordon, ehitab Eesti riik sadamasse piirivalvekai, kalurite kai ja jahtidele mõeldud kai, kuid euroliiduga ühinemisel langesid need teemad ära,” ütles Talts.
Taltsil oli hea meel, et praegune 12meetrine hädapärane kai 40 meetri võrra pikemaks ehitatakse. “Praegune sadam on poolfabrikaat. Hea, et sel aastal ehitama hakatakse. Näha on eeltöid: võsa on maha võetud, tee märgitud,” lisas kalur.