Katrin Tsuiman: Invatransporditeenuse osutamise korrast

, Pärnu linnavalitsuse puuetega inimeste hoolekande peaspetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Tsuiman.
Katrin Tsuiman. Foto: PP

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada puuetega isikutele teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja korraldada nende iseseisvaks toimetulekuks invatransporditeenust.

Varem on Pärnu linnas osutatud puuetega inimestele invatransporditeenust hanke kaudu teenuse ostmise korras. Et möödunud aasta detsembris ja käesoleva aasta jaanuaris korraldatud kahele teenuse ostmise hankele ei tulnud ühtegi pakkumist, otsustas linn osutada invatransporditeenust ise, kaasates partneriks teenuse osutajana eakate avahoolduskeskuse.

Muudatused

Pärnu linnavolikogu 21. veebruari istungil võeti vastu määrus ”Invatransporditeenuse osutamise kord“, mis reguleerib edaspidi teenuse osutamisega seotud põhimõtted Pärnu linnas. Korra kehtestamist uues redaktsioonis oli vaja mõistete täpsustamiseks ja nende kooskõlla viimiseks seadustega, samuti kehtestada invatransporditeenuse osutamise kord.

Tutvustan invatransporditeenuse osutamise korda ja olulisemaid muudatusi.

Endiselt on invatransporditeenuse saajateks Pärnu linna elanikud, kellele sotsiaalkindlustusamet on määranud raske või sügava nägemis-, liikumis-, vaimupuude ja/või muud liiki puude ning kes kasutavad liikumisabivahendit või kõrvalist abi liikumisel ja transpordivahendis.

Puudega inimesele tagatakse tema kõrvalabi vajadusest lähtuvalt võimalus kasutada sõidukit või kohandatud invabussi tööle või kooli jõudmiseks ning teiste avalike teenuste kasutamiseks ja igapäevaelu toiminguteks esmaspäevast pühapäevani ajavahemikul 8–20.

Teenuse osana abistab sõidukijuht klienti sõidukisse sisenemisel, turvavööde kinnitamisel ja sõidukist väljumisel ning saadab ta välisukseni. Nagu eespool öeldud, osutab teenust eakate avahoolduskeskus (EAK), neil on linnavalitsuse sotsiaalosakonna koostatud nimekiri isikutest, kellel on õigus seda teenust saada.

Kui puudega inimene ei ole teenuse saajate nimekirjas, peaks ta ise, tema volitatud esindaja või seadusjärgse ülalpidamiskohustusega isik, eestkostja, hooldaja või sotsiaaltöötaja pöörduma teenuse taotlemiseks sotsiaalosakonna avahooldusspetsialistide poole. Varem tuli teenuse saamiseks pöörduda puuetega inimeste hoolekande peaspetsialisti poole.

Avahooldusspetsialistile on vaja esitada teenuse soovija nimi, andmed sotsiaalkindlustusameti määratud puude raskusastme ja abivahendi kasutamise kohta. Avahooldusspetsialist kontrollib andmed ja kui isikul on õigus abi saada, edastab andmed EAK-le.

Oluline täiendus uues korras on see, et neil isikutel, kellel veel ei ole sotsiaalkindlustusameti otsust raske või sügava puude kohta, kuid on esitatud puude raskusastme määramise taotlus, on võimalus esitada taotlus teenuse saamiseks. Invatransporditeenust saavad nad kasutada sotsiaalosakonna juhataja otsuse alusel.

Hinnakiri sama

Võrreldes varasemaga on muutunud invatransporditeenust vahendava dispetšeri asukoht, ta asub nüüd EAKs. Teenuse kasutajatele tähendab see seda, et muutunud on teenuse tellimiseks mõeldud telefoninumber.

Uus kord sõnastab, et teenuse kasutamise õigus on puudega inimesel ja tema ühel saatjal kuni sotsiaalkindlustusameti määratud puude raskusastme kehtivuse lõpuni. See tähendab, et teenuse saajad peavad puude raskusastme pikendamisel sellest EAKd informeerima. Seda on vaja, et invatranspordi kasutamise õigus säiliks.

Uues korras on endiseks jäänud teenuse kasutamise piirmäärad. Korras on fikseeritud põhimõte, et ühes kuus kasutamata jäänud teenuse piirmäära võib kasutada jooksva aasta järgmistel kuudel. Meeles peab pidama, et kasutamata piirmäära kilomeetrid ei kandu edasi järgmisesse aastasse.

Samuti on võimalus eelarvevahendite olemasolul ja teenuse saaja põhjendatud taotluse alusel suurendada teenuse kasutamise piirmäära jooksval aastal. Sellel puhul võetakse aluseks isiku taotlus ja sõitude põhjendus. Vastava otsuse teeb linnavalitsuse hoolekandekomisjon. Invatransporditeenuse hinnakirja on linnavalitsus kehtestanud EAK hinnakirja ühe osana ja see ei ole sel aastal muutunud.

Kokkuvõtvalt. Et invatransporditeenust korraldab EAK, peab igapäevane teenuse kasutaja nüüd dispetšerilt teenust tellides helistama uuel lauatelefoni numbril. Peale selle on pikenenud teenuse tellimise ajavahemik. Ratastooli kasutajaid abistav trepironijateenus toimib endiselt koos invatransporditeenusega ja selle hind on teenuse kasutajatele oluliselt madalamaks muutunud.

Trepironijateenus on mõeldud isikutele, kes kasutavad oma puudest tulenevalt ratastooli või ei ole võimelised iseseisvalt liikuma korruste vahel. Trepironija ja ühe abistaja toel saab inimene liikuda ratastoolis istudes vastavalt vajadusele korrustel üles või alla.

Teenus koosneb trepironija kohale toomisest isiku elukohta, trepironija viimisest isiku korterini, ratastooli kinnitamisest trepironijale, trepironija abil isiku ja tema ratastooli viimisest elukoha välisukse ette ning trepironija transportimist tagasi eakate avahoolduskeskusesse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles