Me pole inimesed, vaid rida Exceli tabelis

Muidugi tahaksid Lemmiku kaheaastane poeg ja abikaasa, et ema nendega jõulude ajal kodus Tihemetsas kinke avaks ega peaks Pärnus Tammsaare puiestee äärses piirivalvurite kordonis ööbima. Aga peres, kus ema natuke üle 500 euro kuus koju toob, on lisasissetulek oluline.

Kogenud politseinikud otsivad uut töökohta

“Me pole enam inimesed, oleme rida Exceli tabelis,” ütles pea kakskümmend aastat tänavatel korda valvanud patrullpolitseinik. “Kui keegi maksaks kuus sotti kätte, olen politseist kohe kadunud.”

Rääkisin viie nimetuks jääda sooviva inimesega, kes on politseis töötanud kümme kuni kakskümmend aastat. Nad on pettunud, sest keegi ei hinda nende tööd. Lapsi narritakse, sest ema või isa on “ment”, raha saab sageli enne palgapäeva otsa.

Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo peaspetsialisti Hedy Tammelehe andmetel on Pärnu patrullpolitseinike keskmine brutopalk 700 eurot kuus, millest kantakse pangaarvele natuke alla 600 euro. Süsteemi sisenejale makstakse 588 eurot, millest pärast maksude mahaarvamist jääb töötajale 488 eurot.

Keskmiste taga on konkreetsed inimesed ja purunenud perekonnad. Pea kümme aastat tänavatel korda valvanud mehele jääb pärast üüri tasumist igakuiseks elamiseks ligi 300 eurot ja ta on sunnitud helistama emale, et see 50 eurot juurde annaks. 520– 540eurosest kuusissetulekust peab jätkuma ka lapse toetamiseks.

“Mõnikord ei saa ma kaks nädalat autot kasutada, sest kindlustuse ostmiseks pole raha,” tunnistas korravalvur. “Täna on bensiin otsas, palgapäev on alles kahe nädala pärast. Käin autoga ainult tööl ja kodus.”

Iga pereliikme kohta 200 eurot kuus

Ligi 20 aastat politseis töötanud naine kasvatab üksinda kahte teismelist poega. Kui tema keskmisest patrullpolitseinikust kõrgem, ligi 640eurone palk pereliikmete vahel ära jagada, jääks igaühele natuke üle 200 euro.

“Elu on õpetanud hakkama saama,” kõneles naine. “Laste ja töö kõrvalt jõudsin kõrgkoolis käia ja nüüd vääriksin haridusele vastavat palka. Ülemused on öelnud, et ega mul nagunii kuhugi minna ole, aga esimesel võimalusel pakin kohvrid ja sõidan välismaale.”

Tema kolleegil, samuti pea 20 aastat politseis töötanud mehel jääb pärast igakuiste koduga seotud maksete, laenude ja arvete tasumist pere kuu aja söögi- ja bensiinirahaks 150 eurot. Mehe kuupalk on 560 eurot.

“Sama palgaga läheks ära, mind ei hoia selles süsteemis enam miski kinni,” oli kogenud politseinik kibestunud. “Keegi meist ei lähe kerge südamega.”

Kes saab, üritab lisatööd leida. “Kui võimalik, teen lisatöid, aga mitte iga kuu. Mõni kuu tuleb lisaks sada, mõni kuu kakssada eurot, mõni kuu mitte midagi,” rääkis üksi elav kümmekond aastat politseileiba maitsnud mees.

Kolmandikku ei motiveeri enam miski

Politsei siseveebis korraldatava küsitluse kohaselt leiab kolmandik vastanutest, et neid ei motiveeri selles töös enam miski. Küsimusele, kas politsei suudab usalduse taastada ja kriisist väljuda, on üle kolmandiku vastanud, et suudab, ent see eeldab muudatusi organisatsioonis ja töökorralduses. Teine kolmandik arvab, et usalduse taastamine olemasolevate ressurssidega pole võimalik.

Need numbrid võiksid mõtlema panna siseminister Ken-Marti Vaherit, kes on lubanud järgmisest aastast inimvara väärtustama hakata.

Ministri Äripäevas avaldatud jutu kohaselt tõuseb politseinike miinimumpalk järgmisel aastal 9,6 protsenti ning raha on lootust juurde saada kõigil kõrgendatud riskiga ametikohtadel ehk patrull- ja piirkonnapolitseinikel, liikluspolitseinikel, piirivalvepatrullidel, kriminaalmenetlejatel ja eriüksusel. Eelmise nädala Pärnu Postimehes lubas Vaher tõsta kõigi piirkonnapolitseinike palga vähemalt 855 euroni.

Politseinikud on ministri lubaduste suhtes skeptilised ega usu ühtegi numbrit enne, kui raha pangaarvel näevad. Kõigil on veel meeles ajad, mil sunniti võtma “masupäevi” ja sissetulek järsult langes. “Masupäevadeks” kutsuvad politseinikud tasuta puhkuse päevi, mida 2010. aastal oli kuus ja 2011. aastal neli.

2009. aastal kärbiti palka ja muid tasusid väidetavalt kaheksa protsenti, ent tegelikult tühjenes rahakott õhtutundide kaotamise, öötöö tunnihinde vähendamise jms tõttu politseinike hinnangul kuni viiendiku võrra. Öötööks on praegu 22–6, varem tasustati kõrgemalt ka õhtul töötamist.

Praegu makstakse politseinikele peale astmepalga lisatasu teenistusastme, valvetundide, riigipühade, öötöö ja kraadi eest. Kõik need võivad sissetulekut kuni paarisaja euro võrra kergitada, ent patrullpolitseinike arvele laekub ikkagi keskmiselt veidi alla 600 euro kuus.

“Patrullis on mehi, kes saavad alla 500. See sõltub teenistusastmest ja öötundidest,” lausus üks Pärnu patrullpolitseinik.

Ühe käega antakse, teisega võetakse

Koos palgatõusuga kaob uuest aastast kraaditasu ja väheneb teenistusastme tasu, peamiseks sissetulekuks jäävad palk, öötunnid, valvetunnid ja riigipühade tasu. Ühe patrullpolitseiniku palgalehe järgi on teenistusastme ja kraaditasu osakaal tema ühe kuu brutosissetulekust ligi 160 ning valvetundide, öö- ja riigipühade tasu osakaal 90 eurot.

Ühe käega antakse ja teisega võetakse. Kaks patrullpolitseinikku on huvi pärast välja arvutanud, et nende palgatõusuks oleks 25 ja 40 eurot. Neile on teada seegi, et astmenumbreid on kavas vähendada ja seetõttu võib mõne inimese palk isegi väheneda.

“Meie süsteemis ei väärtustata mitte turvatunde pakkujaid tänavatel, vaid tugiteenuseid kabinettides,” ütles üks patrullpolitseinik.

Tänavatel korda valvavate politseinike vahetuse pikkus on 12 tundi, kuid täispalka makstakse 11 tunni eest. Tunniajane lõunapaus läheb kirja valvetunnina, mida tasustatakse kümme korda madalamalt. Ometi ollakse sel ajal täisvarustuses ja valmis kohe reageerima.

Patrullpolitseinike tööaja arvestuse tabelid ajavad segadusse arste, kes ei saa aru, miks inimesed “valel päeval” haigeks jääda ei taha. Eri kellaaegadel tööl olevate inimeste palga arvestamiseks kasutatakse summeeritud tööaega ja Lääne prefektuuri palgaarvestajad ei jaga kuu normtunde mitte töötatud päevade, vaid kalendripäevadega.

Ühe kalendripäeva keskmiseks pikkuseks kujuneb sõltuvalt kuu pikkusest ja normtundide arvust 5,6–5,8 tundi. Jäädes “valel päeval” haigeks või minnes õppepuhkusele, tekivad alatunnid, mis tuleb vabadel päevadel järele teha. “Nädal aega politseiakadeemias tekitab 15tunnise puudujäägi,” tõi nimetuks jääda soovinud politseinik näiteks.

Kui patrullpolitseinik on haige vabadel päevadel, siis tal probleeme ei ole. Kui haigus puudutab tööpäevi, tekivad järele tegemist vajavad alatunnid, sest tööpäev läheb kirja 5,6–5,8 tunniga ja vaba päev kaheksa tunniga.

“Olen sellest töökaitsesse ja politseiametisse kirjutanud, aga abi pole saanud. Asutusele on see kasulik, tema tunnitabelit ei muuda. Patrullpolitseinikke on vähe ja nii saab alatundidega tühimikke täita,” kõneles politseinik.

Lapsed tahavad süüa

Streikida korravalvurid ei tohi ja nii ei jää neil muud üle kui jalgadega hääletada. Sel aastal on Pärnus töölt lahkunud neli patrullpolitseinikku, Sindi konstaablijaoskonnast läks ära kaks inimest. Arestimaja ligi 400eurose kuupalgaga politseiniku konkurss kukkus läbi, keegi ei soovinud ka vähem kui 500 euro eest patrullpolitseinikuks hakata.

“Maksud tahavad maksmist ja lapsed süüa,” rääkisid mundrikandjad. 21 aastat politseis töötanud inimene ei lähe Soome ehitajaks niisama, tal on vaja laste eest hoolt kanda. “Mul oli vahepeal periood, kus ma pensioni nimel rabasin. Viimasel kahel aastal on see tunne ära kadunud,” tõdes 20 aastat Eesti riiki teeninud korravalvur.

Terje Lemmikule meeldib patrullpolitseiniku töö ja tema veel lahkumismõtteid ei hau. Ometi ei maksa Eesti riigil Lemmiku ja tema paarimehe Erik Ranna eneseohverdusele üleliia loota. Mõlemad lõpetasid äsja kõrgkoolis liiklusohutuse eriala.