Korra tagamiseks tuleb kombineerida

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnus on moodustatud regionaalne tugiüksus (märulipolitsei), mis peab olema suuteline vähemalt 45 minuti jooksul prefektuurist välja sõitma.
Pärnus on moodustatud regionaalne tugiüksus (märulipolitsei), mis peab olema suuteline vähemalt 45 minuti jooksul prefektuurist välja sõitma. Foto: Ants Liigus

Kümme aastat tagasi oli Pärnus ööpäev läbi viis politseipatrulli ja igas konstaablipiirkonnas maakonnapatrullid. Nüüd on linna ja maakonna miinimumnõudeks kaks patrulli ja kui väljakutsed maakonna eri otstesse satuvad, võidakse hätta jääda.

“Kõik me oleme Kilingi-Nõmme ja Pärnu-Jaagupi kandis pidudel korda loomas käinud,“ rääkis üks nimetuks jääda sooviv Pärnu patrullpolitseinik. „On olnud päris ohtlikke olukordi. Viljandi tragöödia tugines puhtalt inimeste puudusel, me pole kung fu spetsialistid, vaid tavalised inimesed.”

Viljandis ründas kõiki linnas korda valvanud politseinikke grupp noorukeid, kellest korravalvurite jõud üle ei käinud. Olukorra päästis alles vastu hommikut märulipolitsei, kes Tartust kohale saadeti.

Mujal on veel hullem

Politseinike hinnangul on Pärnumaa veel üsna hästi korravalvuritega kaetud, sest Haapsalus, Raplas, Paides, Hiiumaal ja teistes kohtades on linna ja maakonna peale vaid üks politseipatrull. See aga ei tähenda, et halbade asjaolude kokkulangemisel ei või Pärnumaal mõnikord politseinikest puudu tulla.

Turvalisuse tagamisel sõltub palju ohtude ettenägemisest ja korravalvurite oskuslikust kasutusest. Väljakutseid on rohkem suvel, palga- ja pensionipäevadel, reede ja laupäeva öösel.

Selleks, et avalik kord ei kannataks, on Pärnu politseijaoskond 32 patrullpolitseiniku kõrval kaasanud nii-öelda kombineeritud patrullidesse piirivalvurid, liikluspolitseinikud ja teised politseiametnikud. Näiteks novembris osales Pärnumaal patrullides 96 inimest.

“Pärnu linnas on tavaliselt ühel ajahetkel tööl kolm patrulli, avariipolitseinik ja vastavalt graafikule liikluspolitsei ekipaaž. Vajadusel toetab Pärnu linna Sindi ekipaaž. Täiendavalt rakendame nädala sees maakondlikku patrulli, mille panevad välja konstaablijaoskonnad graafiku alusel,” teatas politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Hedy Tammeleht.

Tammeleht selgitas, et maakonnapatrull teenindab maakonnast saabuvaid väljakutseid ja ainult välijuhi korraldusel tullakse linna appi. Nädalalõppudel peavad konstaablijaoskonnad tagama patrulli väljapaneku, puhkuste ajal tagab vajaliku hulga patrullide töösoleku korrakaitsjatest ja piirivalvuritest kombineeritud patrullide kasutamine.

Siiski on patrullide töögraafikus piisavalt “auke”, kus väljakutsele saab sõita ainult linnapatrull. Kui kaua tal kohale sõitmiseks aega kulub, sõltub kohast ja teistest väljakutsetest.

Märulipolitsei tuleb appi

Lääne prefektuuris on moodustatud regionaalne tugiüksus (märulipolitsei), kellel on parem varustus ja väljaõpe ning meeskonnatöö kogemus. Selle liikmed saavad iga kuu 63.91 euro suurust lisatasu ja peavad olema suutelised ööpäev läbi vähemalt 45 minuti jooksul prefektuurist välja sõitma.

Tugiüksust kasutatakse kurjategijate kinnipidamiseks ja ohtlike olukordade lahendamiseks. “Ka Türile jõudsid nemad esimesena,” meenutas Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen sealset tapmisjuhtumit.

Automaatide, kuulivestide jms varustatud tugiüksus on kindlasti põhjus, miks Pärnus ei julge noorukid politseinikke samamoodi rünnata nagu Viljandis. Samal ajal tekib ETV saates „Pealtnägija“ näidatud Viljandi videolõiku analüüsides kahtlus, kas politseinikele ikka õpetatakse piisavalt võitlust mitme vastasega ja grupi sees liikumist.

Igal aastal peavad politseinikud sooritama eri- ja füüsilise ettevalmistuse katsed, mis on kõigile kohustuslikud. Vähemalt kaks korda poolaastas tuleb käia relvade kasutamise ja laskealase ettevalmistuse treeningul ning vähemalt korra poolaastas enesekaitse, vahetu sunni kasutamise ja turvataktika treeningul.

Käsivõitlust politseis ei õpetata

Eri- ja füüsilise ettevalmistuse treeningul võib vahetu juhi loal käia korra nädalas (1,5 tundi) tööajast, kui see ei takista kiireloomuliste teenistusülesannete täitmist. Enesekaitsetreeningul õpetatakse käeraudade, nuia ja gaasipihusti kasutamist ning rünnaku tõrjumise, kinnipidamise ja edasitoimetamise tehnikaid. Otseselt käsivõitlust politseisüsteemis ei õpetata, seda võib igaüks oma kasina palga eest õppida.

“Ma oleksin väga õnnelik, kui riik mõnda enesekaitsekursust toetaks,” ütles patrullpolitseinik Erik Rand, kes on oma raha eest wing tsun’i ja maasvõitlust õppinud.

Lääne prefektuur võimaldab oma töötajatel tasuta kaks korda kuus ujumas ja korra nädalas palli mängimas käia. Ujumine on patrullpolitseinike hinnangul väga vajalik, see lõõgastab.

Kas käsivõitlust ja mitme vastasega toimetulekut õpetatakse kõigile politseinikele piisavalt? “Alati saab paremini. Koolituse ja igapäevatöö vahel peab tasakaal olema. Inimestele jäävad eri asjad erinevalt külge: üks laseb paremini, teine oskab kiiremini joosta,” vastas Almosen.

Patrullpolitseinike igapäevatöö ei meenuta teleseriaali “Texase korravalvur”. Enamik neist ei igatse uurijaks hakata, nagu TV3s jooksnud “Mendi” põhjal võiks arvata. Tööle asuva uurija brutopalk on vaid 800 eurot.

Raha pakkumine lõpeb trellide taga

Patrullijate igapäevatöö on kiirust mõõta, peretülisid lahendada ja joodikuid kantseldada. Nende varustuse hulka kuulub ka näiteks kirbutõrjevahend.

Kui politseipatrull teid kiiruse ületamise pärast peatab, on kõige õigem nende jutt ära kuulata ja oma eksimust tunnistada, sest politseinikel on kaalutlusõigus. Raha pakkumine võib lõppeda trellide taga.

“Kui ma kaheksa aastat tagasi politseisse tulin, oli pakkujaid rohkem. Praegu enam nii väga ei üritata, Lätist ja Leedust tulijad on sellega rohkem harjunud,” rääkis Rand.

Patrullijate põhimure on pigem tohutu paberimajandus, iga asja jaoks on oma blankett. Kui kiiruseületaja väga ei protesti, pääseb ta ligi 20 minutiga, jutukamatega suhtlemiseks võib aga tund kuluda. Roolijoodikule protokolli vormistamine võib võtta paar tundi.

Rand on üks vähestest patrullpolitseinikest, kes teeb ametlikku kõrvaltööd, müües vabal ajal kohvi ja kohviaparaate. “Sõltub läbimüügist. Ei saa rohkem kui politseinikuna,” vastas ta küsimusele, kui palju kohvi ja kohviaparaatide müümine 600eurosele palgale lisaks sisse toob.

Ranna paariliseks on Terje Lemmik, üks viiest Pärnu naispatrullpolitseinikust. “Mehed peavad end tõestama jõuga, mina saan hakkama jutuga,” ütles Lemmik ja kirjeldas, kuidas ta kainestusmajas ühe ärpleja maha rahustas. Piisas, kui naisterahvas temaga rahulikult suhtles ja käerauad maha võttis.

Seriaal “Ment” oli Lemmiku ütlust mööda nagu elust maha kirjutatud. “Mina pidin meie vahetuse Solnõškova olema,” naeris õbluke Lemmik.

Kasulik on kiirust mõõta

Ametlikult politseinike sissetulek protokollide arvust ei sõltu. Mitteametlikult teatakse, et kui 30 materjali kuus täis ei tule, jäetakse sind edutamata ja võid ergutustest suu puhtaks pühkida.

“Pool materjalidest tuleb väljakutsetest. Ülejäänud pool pead ise leidma, peamiselt liiklusest. Patrulli ajal on kasulik käia kiirust mõõtmas või vaadata näiteks Mai Selveri juures, ega keegi vasakpööret tee,” rääkis üks nimetu patrullpolitseinik.

Viie anonüümse politseiniku sõnul käsib politseiameti juhtkond rahatrahvide määramisel kasutada “trepisüsteemi”. “Näiteks kiiruse rikkumise eest üle 21 kilomeetri tunnis näeb seadus ette trahvi 12–400 eurot või juhtimisõiguse äravõtmise. Me ei saa teha 12, vaid alustada tuleb eelmise lõike maksimumist ehk 120 eurost, isegi kui eelnevaid rikkumisi pole – selline on peadirektori korraldus,” selgitas üks neist.

Politseinike jutu järgi lähtuvad nad siiski seadusest ja kaalutlusõigusest, mitte ebaseaduslikest korraldustest. Suuremate trahvisummade tõttu saavad ülemused preemiaid, mitte nemad.

Viimase aja tendents on, et politseikooli haridusega kogenud töötajad lahkuvad ja nende asemele tulevad muu kõrgharidusega inimesed. Uued töötajad peavad töö kõrvalt läbima kahe aasta jooksul 360tunnise sisekaitseakadeemia õppekava. Soomes politseinikuna töötada eestlased ei saa, selleks peaksid nad Soome kodakondsuse võtma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles