Ingrid Pajula (paremal) ja Merli Paasik muudaksid Eesti koolid sakslaste eeskujul stressivabaks. Foto: Urmas Luik

Ingrid Pajula ja Merli Paasik on õppinud saksa keelt põhivõõrkeelena kaheksa aastat ning arvasid, et keeleoskus lubab neil Saksa koolikeskkonnas kenasti toime tulla.

Betheli gümnaasium on muusikakallakuga nagu tema sõpruskool Ülejõe gümnaasium, kuid vahe seisneb selles, et Saksa koolis on ainult gümnaasiumiaste, kus õpitakse neli aastat.

Betheli gümnaasium kutsub igal aastal viieks nädalaks kokku Euroopa klassi, kus õpivad õpilased eri riikidest, et saada keelepraktikat. Sedakorda koosnes 18-liikmeline klassikollektiiv itaallastest, rumeenlastest, venelastest, poolakatest ja ungarlastest.

Tundides tehti palju grupitööd ning õpetajad olid Ülejõe gümnasistide kinnitusel euroklassi õpilastega väga rahule jäänud.

Kooli söögivahetundidel tuli õpilastel endal nõud pesta ja lauad koristada. Ööbiti saksa peredes, käidi ekskursioonil Berliinis ja teisteski linnades.

Ingrid Pajula rääkis, et Saksamaa koolis võib suitsetada 16aastaselt ja niisama vanalt lubatakse alkoholi pruukida. Koolis on õpilastele mõeldud suitsunurk ning konidki vedelevad igal pool.

Suitsetamist peetakse seal väga moodsaks, mis sest, et see kahjustab tervist. Sakslastest eakaaslased suitsetanud pea kõik ja imestanud pidevalt, miks Pärnu piigad sellega ei tegele.

Ingrid pidas sakslasi väga avatuks ning eestlastega võrreldes lausa kombelõdvaks. Päris tavaline on, et tänaval astutakse juurde ning tehakse tutvust, jutustatakse võhivõõrale ära oma elulugugi. “Meil ei tuleks see kõne allagi,” arvas ta.

Klassides ei istu õpilased vaikselt, vaid diskuteerivad pidevalt omavahel. Pole nii, et ainult õpetaja seisukoht on õige. Teste ei tehta nii palju kui Eestis.

Eestis elavad õpilased langevad sageli masendusse. Saksa õpilased ei tunne koolistressi, noored on muretud ja rõõmsamad, neile ei anta kodus nii palju õppida kui Eesti õppuritele. Tulevikuplaanidki on sealsetel gümnaasiumiõpilastel selged.

Kui Pärnu piigad veel täpselt ei tea, mis amet neile sobiks, siis saksa eakaaslaste lemmikvalikud on kehakultuur ja arstiteadus.

Viie nädalaga said klassikaaslased omavahel headeks sõpradeks, nüüdki vahetatakse interneti teel kirju ja kavandatakse suvist kokkutulekut Saksamaal.

Ingridil ja Merlil tuleb nüüd kõvasti pingutada, et gümnaasiumist äraoldud aeg tasa teha.

Reisi- ja elamiskulud tuli kanda tüdrukutel endal, õppetöö tasu maksis Ülejõe gümnaasium. Neidude sõnade kohaselt pidid nad ise välja käima ligikaudu 10 000 krooni.

Piigad pole sünnipäraselt pärnakad, Ingrid lõpetas Rapla maakonnas Valgu põhikooli ning Merli Harjumaal Alavere põhikooli. Mõlemad kandideerisid Pärnu Ülejõe gümnaasiumisse, said sisse ja on oma valikuga väga rahul.

“Elame üürikorterites ning oleme varakult muutunud väga iseseisvaks,” nentisid neiud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67