Lõpuks pidi kannatus lõppema ja karikas pilgeni saama. Kes keda Gruusia ja Lõuna-Osseetia piiril tulistas, polegi oluline. Relvi on sealkandis rohkem kui maaharimisriistu ja kellelgi sügelesid näpud ammu. Täkkesse läks ka ajastus: olümpiamängude avamispäevale, kui kõigi pilgud olid niikuinii Pekingile suunatud.

Samal teemal: Vastuolulised kommentaarid Kommentaar: Grusiinid saavad kõigi eest Kõigi eestimaalaste avalik pöördumine Gruusia toetuseks Rünnakuoht püsib Gruusia allus provokatsioonile Venemaa tuleb viivitamatult peatada Vene oht endise liidu riikide kohal Rüütli platsil toetati Gruusiat

Venemaal polnud vaja isegi korraliku provokatsiooni korraldamiseks pead murda, see poleks võib-olla kuigi vettpidavalt välja kukkunud.

Lõpuks ometi avanes Moskvale võimalus oma “pehmes kõhualuses” korda looma hakata, Gruusia-nimeline tülikas väikeriik oli niigi kaua omatahtsi tegutsenud.

Venemaa teab, et on läinud liiga kaugele, ja ootab pingsalt maailma reaktsiooni. USA käed on seotud Iraagis ja muret teeb Iraan, millega Venemaal on mõnusad suhted.

Euroopa võiks anda Venemaale Euroopa Nõukogust jalaga, külmutada pangaarved, peatada partnerlusläbirääkimised.

Venemaa omakorda vastaks gaasikraanide koomale keeramisega, aga see peaks innustama Euroopat otsima pääsu sõltuvusest Vene energeetikast. Moskva omakorda on huvitatud, et gaasi- ja naftadollarite voog ei raugeks.

Maailm on silmitsi tõelise sasipuntraga. Ent selles olukorras ei ole võitjaks Venemaa.

Moskva ei oska leida sõpru või vähemalt elada heanaaberlikult. Endiste sotsialismileeri riikide umbusk Venemaa vastu on mitmekordistunud ja pole välistatud, et hakkab tekkima tõesti soov eraldada agressiivne suurriik taas sanitaarkordoniga. Eestilgi on põhjust praeguse sõja puhul tõsisteks mõttetalguteks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: