Eile õhtul ilmusid Pekingi mitme võistlusareeni,
olümpiaküla, meediaküla ja peapressikeskuse väravasse liikursuurtükid ehk
tanketid. Täna hommikul lisandusid neile kuulivestide ja automaatidega sõdurid.
Situatsioon tuletab veidi meelde 2002. aasta Salt Lake City olümpiat, kus
julgeolekumeetmed olid 2001. aasta New Yorgi terrorirünnaku järel eriti
karmid.
Gruusia delegatsioon liigub Pekingis ringi
särkides, seljal uhkelt Georgia ja oma maa lipp. Peatasin täna tänaval ühe
neist. Tutvustasin, et olen Eestist, ja see tegi Gruusia olümpiatiimi
abipersonali kuuluva mehe jutualtimaks.
Homme Eesti aja järgi kell 11.40 teevad Jüri
Jaanson ja Tõnu Endrekson Pekingi olümpia sõuderegati paarisaeruliste
kahepaatide poolfinaalis esimese aerutõmbe.
Kui peaaegu kolm võistluspäeva Pekingi olümpial saab läbi, tuleb tõdeda, et Eesti sportlased pole veel ühegi korraliku sähvatusega oma poolehoidjaid rõõmustada suutnud.
Alustasite Pekingi olümpia sõuderegatil tänast ühepaatide veerandfinaali silmatorkavalt aeglaselt, jäädes konkurentidest pikalt maha. Kas see oli taktika?
Ei olnud. Mu vorm lihtsalt ei lubanud nende rivaalidega võrdse äkilisusega alustada. Samas on mul hea meel, et suutsin distantsil tempot järjest tõsta ja end tühjaks sõita. Sisse ei jäänud enam midagi.
Eile tõi 39-aastane Nino Salukvadze, 20 aasta taguse Souli olümpia kuld ja hõbe, Pekingi mängudel Gruusiale esimese medali, tulles naiste 10 meetri õhupüstolilaskmises pronksile.
