Venemaa tuleb viivitamatult peatada
12.08.2008 00:01
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Venemaa tähistas olümpiamängude avamist otsese sõjategevuse alustamisega Georgia vastu. Nüüd on peale Lõuna-Osseetiale lähemal asuvate sihtpunktide pommitatud Poti sadamalinna Musta mere ääres ja Kodori orgu. Potis on kümmekond hukkunut, Kodori oru pommitamine võib tähendada peatset “teise rinde” avamist Abhaasias. Gori, Senaki, Marneuli ja Vaziani sõjaväebaaside pommitamine on juba vana uudis. Vale peab olema piisavalt suur ja suurelt levitatud, et varjutada tõde. Seda propagandavõtet on Vladimir Putin KGBs õppinud ja nüüd rakendab ta seda Pekingis. “Kahju, et meiega olümpiamängude avamispäeval sõdima hakati,” kurtis avatseremoonial osalenud Venemaa peaminister ja tegelik juht. Esimese sõnumi efekt teeb kahtlemata oma töö, kuid Venemaa on läinud nii kaugele, et Lääne kõhklejatel on raske kauem silmi kinni pigistada. See on sõda demokraatia edusammude vastu Georgias, sõda NATO laienemisvõimaluse vastu ja kokkuvõtvalt – Venemaa sõda Lääne vastu. Asjaolu, et paljud Lääne poliitikud pole seni osanud asju õigete nimedega nimetada, teeb sõja Venemaale lihtsamaks. Selline agressioon teise riigi vastu tuleb viivitamatult peatada. Kui seda ei tehta ega teadvustata praegu alanud sõja tagajärgi, ulatub selle mõju palju kaugemale Georgiast ja Kaukaasia piirkonnast. Karistamatust kogedes sünnib mõte korrata sama mõnes teiseski naaberriigis. Vastavalt Venemaa juhtide ähvardustele võib tekkida isu sekkuda ja heita pomme kõikjal, kus on Vene kodanikke. Edward Lucas hoiatab raamatus “Uus külm sõda”, et kui Lääs ei asu kohe toetama Venemaa poolt ohustatud riike, antakse trumbid Venemaale, kes dikteerib uue külma sõja tingimused. Täpselt nii läks sügisel Bukarestis, kui Georgia ja Ukraina jäeti ilma NATO liikmelisuse tegevuskavast. Et halvad arengud tulevad augustis, võis prognoosida. Venemaa on korduvalt ajastanud oma agressiivsed ettevõtmised ajale, kui Lääne poliitikud on suvepuhkusel. Praegu on pealegi olümpiamängud. Siit tekib veel üks seos. Kui aktsepteeritakse “rahu ja sõpruse mänge” inimõigusi ja rahvaste õigusi rikkuvas riigis, kannatatakse äkki välja seegi, kui üks teine suur riik samal ajal oma võimkonda sõjategevusega laiendab? Tuletame siiski meelde, et Venemaal on väga olulised liikmekohustused OSCE ja Euroopa Nõukogu ees, Euroopa Liiduga seob teda nõudlik partnerlus. Kui need organisatsioonid jäävad hambutuks ja Lääs otsekohe jõuliselt ei sekku, dikteerib Venemaa seda enam uue sõja tingimusi. Nende päevade järgi otsustades ei pruugi see olla enam pelgalt külm sõda. Sõjategevus Georgias on otsene ja õõvastav. Kõne all on valitsuse evakueerimine, sest järgmine sihtmärk võib olla Thbilisi. Andres Herkel, riigikogu liige (IRL)
Artikkel on pärit Andres Herkeli ajaveebist
www.herkel.net.
|