Sündis kõige hullem ja kõige hullemal ajal – 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofi ehk suure osa oma impeeriumist kaotanud ja taas jalad alla saanud Venemaa lihtsalt tungis oma vägedega naabrist väikeriigi territooriumile ja purustab seda nii, kuidas jõuab. Väljaelamine eelmiste aastate kaotuste eest missugune!

Samal teemal: Kõigi eestimaalaste avalik pöördumine Gruusia toetuseks Rünnakuoht püsib Gruusia allus provokatsioonile Venemaa tuleb viivitamatult peatada Vene oht endise liidu riikide kohal Rüütli platsil toetati Gruusiat Vastuolulised kommentaarid Juhtkiri: Kaukaasia peegelpilt

Samal ajal on agressioon propagandistlikult hästi kaetud, sest mitte Moskva, vaid vastaspool olla teostanud genotsiidi. Mägilaste omavahelised võitlused on alati metsikumad ja kompromissitumad, kui Euroopas ollakse harjutud, ent siinkohal peab meenutama, et just Moskvat ennast süüdistati aastaid genotsiidis Tšetšeenias. Paraku võttis Lääs tasuta kalamarja nimel n-ö vastutulekute korras hiljem selle süüdistuse kõikidest dokumentidest maha ja nüüd käib selge tagasitegemine Läänele – näete, milline mees on teie Miša! Vot teile NATO!

Nii Vladimir Putin kui Dmitri Medvedev kuulutavad külma rahuga, et Venemaa oli ja jäävat Kaukaasia olukorra garandiks (milline rahvusvaheline kokkulepe seda küll ette näeb?), et Gruusiasse mindi “oma rahvuskaaslasi kaitsma” (sama jutuga läksid üle piiride Hitler ja Stalin), et Saakašviliga enam ei räägitavat, et Gruusia sõlmigu oma territooriumi osadega lepinguid jne.

Mõistagi on Venemaa agressor, ent suurriigi ja väikeriigi konfliktis jääb juhul, kui keegi väikesele appi ei rutta, peale ikka suure tahe. Nüüd on see maailmale taas välja öeldud.

Gruusiaga tehtav meenutab seda, mida Stalin 1939. aastal võttis ette Soome vastu. Põhjust niisuguseks võrdlemiseks annab eeskätt Gruusia juhtkonna käitumine – nad ei kapituleerunud, kui Roki mäekuru neljakilomeetrilisest tunnelist veeresid sisse Vene 58. armee tankid, vaid alustasid – nagu soomlasedki – vastupanu.

Venelased seda ilmselt ei oodanud, sest ametlikud avaldused hakkasid teisenema ja grusiinide vasturünnakute mõjul paisati päev hiljem kohale juba Vene dessantväed. Gruusia blokeeriti ka merelt ja pole kahtlustki, et Moskva sõda ei võidaks.

Peasõnum on oma kõikvõimsuse ja brutaalsuse näitamine kõigile, kes on rahulolematud Venemaa sise- ja välispoliitikaga. Teisisõnu – käib Venemaa vene kombel taaskehtestamine maailmas. Ja vaid mõnel teisel suurriigil nägu natuke tõmbleb.

Mis teha, kui Kreml jagab välispoliitikat paremini kui Valge Maja. Venemaa ainuvõimalik ohjeldaja USA on oma välispoliitikaga nii umbe jooksnud, et George W. Bush pole suuteline midagi ette võtma (isegi mitte olümpiamängudelt lahkuma, mida olukord ju nõuaks).

Kahtlemata oli Saakašvili poliitika parajalt avantüristlik, ent veelgi suurem avantürist oli Bush, kui ta pani Ukraina ja Gruusia NATOga liitumise päevakorda Bukarestis, et see kolinal läbi kukuks. Lihtsalt leidus suurriike, kes olid otsustanud muu maailma uutesse sõdadesse tirinud Bushile koha kätte näidata.

Arusaadavalt tiivustas see Kremlit veelgi söakamalt nõudma NATO ja ELi ittalaienemise lõpetamist. Sestap oli vaid aja küsimus, millal pannakse Gruusia proovile nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias.

Mäletatavasti sisenesid Vene väed aprilli lõpus Abhaasiasse, et veenduda: Lääs neelab säärase jultumuse alla. Nagu ka lennukite pidevad retked Gruusia taevasse. Siis tuli Lõuna-Osseetia kord, kus 1. augusti tulevahetus andis kuus laipa, ent sündis midagi märksa ootamatumat – LO võim hakkas massiliselt evakueerima naisi ja lapsi. 3. augustil aga kutsuti vabatahtlikke appi kaitsmaks end Gruusia agressiooni eest ja 7. augustil aeti pinged tippu.

Mis täpselt ööl vastu esimest olümpiapäeva toimus, teavad ilmselt vaid vähesed. Igal juhul puhkes sõda ja vähemalt esialgu ütleb võitja seda, kuidas see algas.

Venelaste nõudmistest oli juba ülal juttu ning nüüd tuleb vaid oodata, kui paljud neist ja millisel kujul ellu viiakse. Ja kuidas Lääs on valmis konflikti lahendama: kas vaid suurriikide osalusel? Kogu ELi kaasates? USAd kaasates või ilma? Arvatavalt on tegu suurima tagasilöögiga NATO-le pärast augustit 1968, kui USA pidas samuti arusaamatut ja kaotatud sõda ning istuv president oli poliitikast väljas.

Venemaa (NSVL) läks siis takistamatult tankidega Tšehhoslovakkiasse ja kehtestas seal vaikuse kahekümneks aastaks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: