Õppenõustamine jõuab igasse Pärnumaa nurka

Psühholoogide, eri- ja sotsiaalpedagoogide ning karjäärinõustajate teenused peaksid lähitulevikus jõudma Pärnumaa igasse kooli ja lasteaeda, nõu küsida saavad lapsed, vanemad, pedagoogid ja spetsialistid.

Pärnu õppenõustamiskeskuse (ÕNK) ja karjääriinfopunkti spetsialistid on seni teenuseid osutanud põhiliselt pärnakatele. Seoses programmidega “Õppenõustamissüsteemi arendamine” ja “Karjääriteenuste süsteemi arendamine” on aga võimalik kuni 2011. aastani tasuta teenust pakkuda ka maakonnas.

Tasuta nõu ja abi

Programme rahastab 85% ulatuses Euroopa sotsiaalfond ja 15% ulatuses Eesti riik. Projekt algas eelmisel aastal ja kestab 2011. aasta lõpuni, teenuseid osutama hakati käesoleva aasta märtsis.

Sotsiaalnõustaja ja projekti koordinaatori Kersti Kesküla sõnutsi on programmi eesmärk üle-eestiliste õppe- ja karjäärinõustamissüsteemide arendamine.

“Enne programmi käivitumist on toimivad õppenõustamiskeskused olnud Tartus ja Pärnus, põhimõtteliselt peaksid tulevikus tegutsema igas Eesti maakonnas samasugused keskused,” rääkis Kesküla.

“Pärnu ÕNK on linna rahastatud ja linna allasutus, seni teenindasime tasuta vaid Pärnu linna. Selle projekti raames saame tasuta teenust osutada ka maakonnas ja Pärnu linnas saavad spetsialistidega nõustamisteenusega kaetud lasteaiad, kus pole varem psühholoogilist, eripedagoogilis-logopeedilist ja sotsiaalnõustamist pakutud,” lisas Kesküla.

Näiteks on eripedagoogide-logopeedide ametikohad Pärnu lasteaedades täidetud vaid 60% ulatuses, aga nõudlus teenuse järele suur. Nüüd saavad projekti raames eripedagoogilist nõustamist lasteaiad, lisaks toimetulekukool ja väike vabakool. Logopeedilist nõustamist peaks rohkem jätkuma ka maakonda, kus logopeedi ametikoht on olemas 36 koolis või lasteaias, puudub aga 24 haridusasutuses.

Pärnus on psühholoogid, eripedagoogid-logopeedid ja sotsiaalpedagoogid tööl kõigis koolides, maakonnas aga vaid mõnes omavalitsuses ja suuremates maakonnakoolides. Maakonnas hakatakse teenuseid pakkuma eelkõige neile koolidele ja lasteaedadele, kus spetsialiste kohapeal pole, aastaga püütakse ring peale teha kõikidele maakonna koolidele.

“Seal, kus vastava eriala inimesed on olemas, sõidame võibolla hoopis piirkonnakeskusesse, kutsume spetsialistid kokku ja pöörame rohkem tähelepanu nende nõustamisele,” arvas koordinaator Lea Mardik. “Kui kohapeal tekib mingeid teisi teemasid või on kohapeal lapsi, kes vajaksid nõustamist, saame neid kutsuda Pärnu ÕNKi täiendavatele uuringutele. Psühholoogi igapäevast teenust ja eripedagoogi pidevat harjutustööd maakonnas me kohapeal muidugi pakkuda ei saa.”

Karjäärinõustamine iga koolilõpetajani

Karjäärinõustamist ei pakuta noortele maakonnas peale Pärnu õppenõustamiskeskuse kusagil mujal. Vastava projekti eesmärk on tagada karjääriteenuste kättesaadavus, süsteemne arendamine ja jätkusuutlikkus.

“Eestis osaleb projektis 17 teavitamis- ja nõustamiskeskust,” seletas karjäärinõustaja Kätlin Muru. “Püüame jõuda selleni, et teenus oleks kogu riigis ühesugune, et sellesisulised kodulehed ja noorteportaalid oleksid ühtses süsteemis ja sarnase ülesehitusega.”

Kuna tasuta karjäärinõustamine peab olema kättesaadav kõigile 7-26aastastele noortele, hakkavad nõustajad ja infospetsialistid samuti varasemast sagedamini maakonna koolides käima. Teenust saavad kasutada ka Pärnumaa kutsehariduskeskus, Mainori kõrgkool, Pärnu Saksa tehnoloogiakool ja TÜ Pärnu kolledž.

Väljasõitudel tehakse grupiviisilist nõustamist nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpuklasside õpilastele: õpetatakse noori ise portaalidest infot otsima, tutvustatakse edasiõppimise võimalusi, karjääri planeerimist, eesmärkide seadmist ja nende saavutamist. Vajadusel antakse individuaalset nõu.

Poole kohaga tööle on võetud karjääriinfo spetsialist, kes hakkab töötama venekeelsete õpilastega. “Aastas korra tahame jõuda iga koolilõpetajani,” lubas Muru. “Oleme valmis kasutama ka kõiki tänapäevaseid noorte suhtlusvahendeid, nagu MSN, Skype, meilid jne, mille abil juba praegugi saame osa tööst ära teha.”

Kersti Kesküla julgustas senisest julgemini ÕNKist abi otsima lapsevanemaid.

“Võib-olla on inimestel selliseid probleeme, millega otse kooli ei soovita pöörduda,” arvas Kesküla. “Nõu küsida saab kõikides õppimise või lapse arenguga seotud küsimustes: emotsionaalsed probleemid, ealised iseärasused, lasteaialaste jonnihood, kõne arenguga seotud küsimused. Sotsiaalvaldkonnas tasub ühendust võtta, kui noorel on raskusi koolikohustuse täitmisega või juba ennetavalt, nähes lapse õpimotivatsiooni kadumist.”

Tulla võib iga murega

ÕNKi spetsialistid teevad koostööd kõigi institutsioonidega, mis linnas ja maakonnas lastega tegelevad, ning püüavad lahenduse leida ka küsimuste korral, mis pole otseselt nende asutusega seotud.

Eripedagoog Lea Mardik tõi näitena situatsiooni, kus nõustamiskomisjon on otsustanud lapse saata Tallinna Heleni kooli. Sellisel juhul aidatakse vanematel analüüsida tekkivaid rahalisi kulutusi, toetuste ja abivahendite leidmise võimalusi.

 Eripedagoogiline nõustamine võib Mardiku jutu järgi vajalik olla näiteks siis, kui nõustamiskomisjon on soovitanud rakendada lapsele individuaalset õppekava koos diferentseeritud hindamisega. “Eripedagoog juhendab õpetajat lapse jaoks õppekava koostamisel, aitab vaadata, kas õppekava on lapsele jõukohane, kas on tarvis rakendada kõneravi, parandusõpet vms,” rääkis Mardik. “Rohkem tahame tähelepanu pöörata toimetulekukoolile ja puuetega lastele, eripedagoogi pole varem olnud ka väikeses vabakoolis.”