Tütre nimel pingutanud ema elu purunes kildudeks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andres G. Adamson

Saima (nimi muudetud) istub tänavu sirelite õidepuhkemise algusest iga päev talle veel võõras aias pingil. Hingevalu saab pisut leevendust, kui suvetuul juukseid sasib, õitsevate pojengide hõngu ninna toob ja õunapuuoksal üks linnuke laulab. Justkui lohutuseks. Seda on tal praegu kõige rohkem vaja. Vahel tuleb ja istub tema jalge ette naabersuvila koer – ainus hingeline, kes näib temast veel hoolivat.

Palsam hingele – lapsel läheb hästi

Saima rügas enne pensionile jäämist kahes töökohas: pidas haiglas meditsiiniõe ametit ja oli eraarsti kabinetis vastuvõtuõde. Ikka selleks, et oma ainumast tütart Ingat (nimi muudetud) toetada. Kuni Inga elas koos abikaasaga, kellega neil tütar kasvamas, oli kõik kenasti. Saima võis kommunaalkulude ja söögi kõrvalt pisut säästagi, sest koos mehega teenis tütrepere piisavalt ja tal polnud vaja abikätt sirutada. Kui lapsel, pealegi su ainsamal, hästi läheb, siis – see on palsam hingele, ei muud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles