Kes käru kokku panna ei oska, võib bussist maha jääda

Pisipoega sõidutas pere vankris, mis vanemate ütlust mööda kokku ei käi. Lahtist vankrit ei olnud aga bussijuhil kuhugi panna: ei mahtunud see uksest sisse ega pakiruumi. Vankri pärast pidi keegi sõidust loobuma.

Lapsepuhkusel Valtna jutu järgi sõidab pere seda marsruuti sageli, kuigi mitte igal nädalal, ja sellist probleemi pole varem olnud. Tavaliselt on nad läinud bussi keskel asuvast uksest, kust kärugi sisse mahub.

Laupäeval 11.50 suvepealinnast Kilingi-Nõmme poole startinud bussil keskel ust ei olnud. Sissepääs oli vaid bussi eesosas ja taga, kuid nende uste vahelt käru bussi pressida ei andnud.

Bussijuhi ütlust mööda on tal varemgi ette tulnud olukordi, kui kokku panemata käruga üritatakse bussi pääseda.

Suured ja väiksemad bussid

Pärnu maakonnas teenindab sõitjaid kolm bussifirmat: OÜ M.K. Reis-X, AS Mulgi Reisid ning OÜ Vändra Karu. Maakonnaliinidel sõidavad peamiselt SOR-tüüpi või Volvo toodetud bussid.

SOR-tüüpi sõidukid on väiksemad ja nende uksed on nii kitsad, et lapsekäruga sisse ei mahu. Käru tuleb bussiga sõita soovijal kokku panna – nii mahub see pakiruumi.

Jalgratastega on samuti probleeme, sest vahekäigus saab neid hoida vaid sel juhul, kui ratas teiste sõitjate liikumist ei sega. Väiksemate SOR-tüüpi busside pagasiruumi mahub kondimootoril töötav sõiduvahend vaid siis, kui esimene ratas ära võtta.

“Tegelikult see on probleem, kuigi mitte ainult meie liinidel,” lausus Pärnu maakonna liine teenindava bussifirma M.K. Reis-X OÜ dispetšer Anne Raudsepp.

SOR-tüüpi bussi avatud käruga ei saa

“Lapsekärud ei ole ainus probleem, ka jalgrattad ei mahu ära, sest pakiruumid on väiksed,“ rääkis Raudsepp ja lisas, et pagasiruumi mahub kolm jalgratast, kui neil esiratas alt ära võtta.

„Tänapäeva vankrid on suured ja kohmakad, varem olid väiksemad ja nendega ei olnud selliseid muresid,“ kirjeldas Raudsepp. „Inimeste jaoks on ju bussid parajad. Pagasi, jalgrataste ja kärudega on probleeme.”

Raudsepa sõnul ei taha inimesed sageli käru kokku panna, vaid soovivad jätta põnni sõidu ajaks kärusse istuma. “Reisides peab arvestama teiste inimestega, olukord tuleb lahendada ja kõigile sõitjatele vastu tulla,” tähendas ta.

Dispetšeri arvates oleks õige enne maakonnabussile tulemist uurida, kas käru või rattaga ühissõidukisse pääseb ja kuidas see bussile peale mahub. On tulnud ette, et korraga on soovinud oma sõiduriistaga bussi tulla seitse ratturit, kuid rattaid ei ole kuhugi panna. Isegi suuremad seljakotid ei mahu pakiruumi püstiselt, need tuleb külili panna. Pakiruum on mõeldud pigem kohvritele ja reisikottidele. “Maakonna inimesed ei veagi tavaliselt suuri asju,” lisas ta.

M.K. Reis-X OÜ teenindab pärnumaalasi kahe uksega SOR-tüüpi bussiga, millel on üks uks ees- ja teine tagaosas.

Volvodesse mahub

Audru, Libatse ja Vändra piirkonnas veab sõitjaid AS Mulgi Reisid, firmal on nii SOR-tüüpi kui ka Volvo busse. Volvodes vankrite ja rataste hoiustamisega probleeme ei ole.

Bussifirma Pärnu regiooni kliendihalduri Maie Belousova jutu järgi ei ole Mulgi Reisid kindlalt paika pannud, millistel liinidel mis buss sõidab, see sõltub töötaja graafikust ja puhkeajast. Hommikuti teenindavad inimesi pigem suuremad bussid ehk Volvod, mille tunneb ära nende punase kuue järgi.

Jalgrattadki mahuvad Volvode pakiruumi, kui neil esimene ratas ära võtta. Belousova tõi näiteks, et spordiklubi kasutas oma Otepää reisi ajal Mulgi Reiside suuremat bussi, mille pagasiruumi mahtus kaheksa või üheksa jalgratast, kui neil oli esiratas raami küljest lahti võetud.

Kliendihalduri sõnul uurivad inimesed mõnikord enne reisi, kas lapsevanker või ratas ikka mahub bussi, sel juhul teavitab ta küsijaid, milline buss sel kellaajal soovitud liinil sõidab. “Hea tahtmise juures jõuame alati lahenduseni. Sõitja on meie klient ja meil on isegi sise-eeskirjas, et juhid peavad olema abivalmis,” rääkis Belousova.

Bussifirma Vändra Karu teenindab Pärnumaal ühte pikka liini Vändrast Iklani rohelist värvi Volvo lähibussiga. Selles sõiduvahendis lapsevankrite või jalgrataste mahutamisega muret ei ole. Bussi saab siseneda keskmisest uksest, mille juures on klappistmed nagu linnabussides. Istmed saab üles tõsta ja nii mahub sinna kõrvuti lausa kaks kokkupanemata käru.

“Sellepärast ostsimegi just sellise bussi, et lapsevankrid ära mahuks,” rääkis Vändra Karu logistik-sekretär Malle Novikov.

Jalgrattad saab Novikovi sõnade kohaselt panna bussi pagasiruumi, kuhu mahub lahti võtmata vähemalt kolm ratast. Rataste transportimise eest lisatasu maksta ei tule.

Tänapäevaseid vankreid saab kokku panna

Lastekaubapoe 101 Lapsevankrit juhataja Maria Beri ja Beebipood.ee juhataja Riho Musta väitel käivad kõik tänapäeva kärud kokku. Must lisas, et tänapäeva all peab ta silmas viimast paarikümmet aastat. Lahti ei pruugi käia vanemad kärud või Euroopa Liidust väljaspool soetatud vankrid.

Lapsevanem Merit Mere ütlust mööda käib tema lapse suvine kergkäru tõesti hõlpsalt kokku, kuid eelmise vankriga toimetamiseks oli lausa haamrit vaja. „Kruvile tuli haamriga tou panna, et käru auto pagasiruumi mahuks,“ kirjeldas ta.

Musta sõnul oleneb vankri lahtivõtmise keerukus tootjast, neid on sadu. “Muidugi kulub iga liikuv asi, aga kui vanker alati korralikult kokku panna, ei tohiks see käru lõhkuda,” teadis ta ja lisas, et käru kokku panna ei ole kuigi raske. “Kergkärude puhul tuleb teha vaid kaks klõpsu,” tõi ta näite.

Musta kinnitusel leiab nende kodulehelt õpetuse, kuidas vankrit kokku panna, ja kliendi küsimise peale ka selgitatakse. Arvamus, et nende vanker ei käigi kokku, võib tulla teadmatusest.

Beri ütlust mööda peab lapsevanker olenevalt kvaliteedist ja kasutamise intensiivsusest vastu keskmiselt kaks kuni kolm last. Üks laps vajab vankrit poolteist kuni kaks aastat.