Kalev Vilgats: Töövõtjal võimalusi vähem

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Andres G. Adamson

Emotsionaalselt oli läinud nädala tippsündmus kahtlemata laulu- ja tantsupidu. Oluliselt kauem kestva majandusliku ja emotsionaalse mõjuga on aga 1. juulist jõustunud hinnatõusud ja töölepinguseaduse muudatused.


Selle, kui palju midagi kallineb ja millise summa võrra rohkem raha välja käia tuleb, on enamik meist umbkaudu kokku arvanud. Hoopis iseküsimus on, kas tavakodaniku ja tarbija-töövõtja suhtes viltu seadusemuudatused valitsuse loodetud lisatulu annavad.



Kõige karmimalt on arvustanud 1. juuli muudatusi eelmine õiguskantsler Allar Jõks (EPL 1.07.09), nimetades lisaeelarvega seotud seaduspaket oma kujunemisloolt ”õiguspõhimõtete devalveerimise aktiks”. Jõks taunib, et arvestatud pole võrdse kohtlemise ja sotsiaalriigi printsiibist lähtuvat solidaarsuse põhimõtet, sest ”raskel ajal tähendab solidaarsus valu jagamist”.



Sama meelt on Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets, kes juhib tähelepanu olulise põhimõtte rikkumisele, kus ühe poole (tööandjad) soovid jäeti sisse ja teise poole (töövõtjad) omad välja (EPL 1.07.09).



Äripäeva kommentaaris ütleb Eamets otse, et nende muudatustega kriisist välja ei tule ja tegemist on varem eelarvepoliitikas tehtud vigadest tekkinud aukude lappimisega.



Hullem on see, millele viitab Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees ja Kehtna lihatööstuse juhatuse liige Märt Riisenberg (ÄP 1.07.09), et jõustunud maksutõusud tähendavad paratamatult suurt lööki tootjate konkurentsivõimele. Seega, 1. juulil jõustunud muudatusest ei piisa ja Eesti riigieelarve sabajupp läheb sügisel taas kärpimisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles