Üle kallaste tõusnud jõgi ulatus põlvedest kõrgemale, kartulivartest paistsid ainult otsad.

“Mul on päris hirm, kui vesi jätkab tõusmist,” seletas Surju vallavanem Evi Kukk, mõtiskledes, kas täna hommikuks on justkui saarele jäänud vanakeste eluaseme allkorruse toad veel kuiva jalaga läbitavad.

Vesi tungis 200 meetri kaugusele

Jõgi ja järv olid saanud üheks, vesi oli eile tunginud kohati 150-200 meetrit oma tavapärasest keskkonnast kaugemale. Osade korrusmajade juurde polnud elanikel võimalik teistmoodi saada kui üle haljasala, sest kaugemalt ringi viiv tee, mida algul agaralt kasutati, oli õhtuks porimülgas.

Kummipaadiga kodumajast tee poole aerutanud noormeest oodanud sõbrad seletasid, et Margo läinud koju sööma. Igal pool ümber maja laiutas jõgi, mille pinnalt paistsid ulpimas rohelised ladvad.

“Need on kartulid ja porgandid on ka seal, aga ei paista välja,” seletas teel rattaga oodanud Liis Meeras, kes Margo vanemaid nimetas oma äiaks-ämmaks.

Veepiirilt paistis kollane viljapõld, teisel pool Surju teed turritasid veteväljast kohati välja vaid silorullide ülemised valged nukid.

“Toas vett veel ei ole,” hõikas Margo Juust, keda tuul lükkas aina hooldekodu manu.

Surju keskuse korrusmajas elav pensionär Laine Lapp korjas veest välja pakkudest istmeid ja näitas märja rohu sees kolme tunni eest maasse löödud puupulki, millest vesi oli paarikümne sentimeetri võrra kaugemale vulisenud.

Pensionär seletas labidat haarates, et vett on täis majakeldergi. Tõepoolest, vettepistetud labidavars märgus oma 80 sentimeetrit. Lapi naaber kurtis, et haaras hommikul kaasa jalgratta, kuid keldrisse jäi äsja talve tarvis keedetud moosivaru.

Naised mäletasid viimati nii suurt üleujutust 1978. aastast.

“Elame selles mõttes siin Surjus ainulaadse koha peal, et kui jõed üle ajama hakkavad, siis meie oma käärulise ja harujõgedega Reiu ääres oleme esimesed, kes upuvad,” seletas vallavanem.

Sadu jätkub

“5. augustist alates on Edela-Eestis Pärnumaa piirkonnas olnud erakordselt tugevad sajud. Ja ilmaprognoos ennustab saju jätkumist. Inimestele tuleks südamele panna, et nad läheksid oma suvilaid ja peenramaid vaatama, sest jõgede tase on ohtlikult kõrgel. Leedus on sadude tõttu mõnes piirkonnas talud juba vee all, inimesed on evakueeritud,” nentis ta.

Kui jõeveetase jätkab tõusu ega alane, tuleb evakuatsiooni peale mõelda Surju hooldekoduski.

Iseäranis palju sademeid on maha tulnud Lääne-Eestis. Eile ajas Reiu jõgi niivõrd üle kallaste, et vee alla mattus osa Surju keskusest.

Tihemetsa ilmavaatleja Svea Randmaa arvutuste järgi pole vähemasti 1968. aastast, kui ta mõõtmisi üles on tähendanud, nii suurt vihmakogust nii lühikese aja jooksul augustis seni olnud. Praegusele lähedane seis oli vaid 1974. aastal, siis sadanud dekaadiga maha 103 millimeetrit vett.

Randmaa märkis, et Talil oli viimase öö jooksul tõeline paduvihm: 15 millimeetrit, hommikul oli veidi päikest, siis sadu jätkus. 1.-11. augustini on Talil sadanud 151, Tihemetsas 144, Nurme OÜ juures Sauga jõe ääres 127, Tori vallas Oorel 130 millimeetrit. Keskmine sademetehulk Tihemetsas olnuks samal ajal 27 ja kogu augustikuu 68 millimeetrit.

Oorel mõõdeti Pärnu jõe veetaseme viimase kümne päeva tõusuks 162 sentimeetrit.

Tali vallas Reiu jõe käärus elavad Maio ja Helmut Pajo sõnasid, et suurim veetase oli üleeile, mil nad koduõuest enam välja ei saanud. Eilseks oli vesi juba läbipääsuks alanenud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5