See suvi on viimane enne digipöörde lõppu ja õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni väljalülitamist. Digilevile üleminekut pole tark jätta viimasele hetkele, sest vajalikuks võib osutuda katuselkäik teleriantenni kohendamiseks.
Jüri Pihel: Viimane suvi digipöördeks valmistuda
/nginx/o/2017/03/02/6400915t1hf1d8.jpg)
17. juuli 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmalt veel kord meeldetuletuseks, et Eesti üleminek digitaaltelevisioonile puudutab vaid neid, kelleni telekanalid jõuavad tavalise katuseantenni kaudu ja kes praegu näevad kodumaistest telekanalitest vaid ETV, Kanal 2 ja TV3. Kui näete suuremat hulka telekanaleid või olete sõlminud lepingu mõne kaabel- või satelliittelevisiooni operaatoriga, teid digipööre enam ei puuduta, sest telepildi edastamise eest vastutab juba teie teenusepakkuja.
Järgmise aasta 1. juulil lülitatakse õhu kaudu leviv analoogtelevisioon Eestis välja ja tavalise katuseantenni kaudu teleri vaatamiseks on vaja digiboksi või seda sisaldavat digitelerit. Ehkki teoreetiliselt peaks digipööre televaataja jaoks tähendama digi-boksi ühendamist antennikaabli ja teleri vahele ning seadme sisselülitamist, näitavad digilevi abitelefoni 17101 ja veebilehe www.digilevi.ee kaudu laekunud küsimused, et praktikas võib asi olla keerukam.
Välitööd tasub teha suvel
Seepärast on mõistlik praegu soojade ilmadega kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on vaja teha väikseid kohendustöid. Vahel peitub lahendus antennile uue suuna, kõrguse või koha leidmises, vahel on vaja välja vahetada digileviks sobimatut tüüpi antenn või ühendada uuesti antenni külge aastakümneid tuultest ja vihmadest räsitud kaabel.
Oluline on mõista, et korralik analoog-TV pilt teleriekraanil ei taga veel digilevi häireteta vastuvõttu. Digitaaltelevisioon on oma olemuselt palju tundlikum ja toob võimalikud vead kohe välja. Kõige rohkem teevadki muret just kunagised uhked antennisüsteemid katusel, kus iga Eesti telekanali vaatamiseks oli eraldi antenn ja välismaa teleprogrammide jaoks veel paar tükki lisaks. Digilevi vaatamiseks need keerukad süsteemid enam ei sobi, sest kõik digikanalid tulevad koju kätte tavalise detsimeeterantenni kaudu.
Digipööre puudutab kortermajugi
Eraldi murekoht on kortermajad, kus telepilti vaadatakse endiselt ühisantennide kaudu. Uuringufirma TNS Emor viimase digilevi seireuuringu järgi on eeskätt väikelinnade ja asulate kortermajades selliseid kodusid tervelt 57 000, kust telesignaal võib ühise antennisüsteemi uuendamata jätmise korral 1. juulil 2010 sootuks kaduda.
Nimelt takistavad paljudes vanemates kortermajades digilevi signaali edastamist vanad filtervõimendid, mis tuleb lihtsalt antennisüsteemist eemaldada või uutega asendada. Samal ajal võivad kortermajas probleemiks olla sobimatut tüüpi katuseantenn või amortiseerunud kaablid.
Antennisüsteemi sobivust digilevi vastuvõtuks võib kontrollida omal käel, kuid vajadusel saab selleks abi antennipaigaldusfirmadest. Igal juhul ei ole selle tööga mõtet oodata järgmise suveni: kui antennisüsteemi korrastamine eeldab suuremat tööd, võib nii mõnigi kodu jääda aasta pärast ootamatult telepildita.
Sisulist põhjust digilevile üleminekuga viivitada ei ole, sest kõikjal üle Eesti on juba tasuta kättesaadaval kaks korda rohkem kodumaiseid telekanaleid kui analoogtelevisioonis ning digibokside ja -telerite valik kasvab iga nädalaga. Huvipakkuvate teleprogrammide puudust ei tasu karta, sest sama tavalise katuseantenniga saab soovi korral vaadata veel üle 20 tasulise telekanali.