Sel suvel leidis õpilasmaleva kaudu tööd 17 kuulmispuudega noort, kel tavaolukorras on raske tööd leida. Noored riisuvad Pärnus rannaniitusid ja korrastavad kalmistut.
Kuulmispuudega noored korrastavad rannaniitusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolm päeva tagasi Raeküla mereäärsetel rannaniitudel tööd alustanud malevarühm koosneb 17 kuulmispuudega noorest vanuses 13-18.
Nende kõrval teeb tööd mõni noorem, kes veel malevaealine pole, on malevaeast juba välja kasvanud töötegijaidki.
Enamik noori suhtleb viipekeeles, kuid osa kasutab suhtlemiseks vestlust.
16aastane tütarlaps Marjo Pevkur läheb sügisel Pärnu Koidula gümnaasiumi 10. klassi. Neiu on malevas teist aastat. “Minu jaoks on võimalus tööd teha väga tähtis, sest saan ise raha teenida ja sõpradega aega veeta,” lausus ta.
Töövõimalused vähenenud
23aastane Reigo Päära on küll maleva jaoks liiga vana, kuid kaks aastat töötu olnud noormees teeb heakorratöid meelsasti. “Töö on kerge ja omavaheline läbisaamine väga hea,” ütles ta. “Töö õpetab, kuidas olla vastutustundlik.”
Kuulmispuudega lastele ja noortele otsis suveks tegevust vaegkuuljate suvise tegevuse koordinaator Helen Arro, kes võttis ühendust Pärnumaa õpilasmaleva juhi Mati Sutiga.
Lastele linna pealt tööd otsinud Sutt tõdes, et töövõimalused on tänavu kokku kuivanud. “Ainuüksi Pärnumaal jäi ukse taha 300 noort töötahtjat,” märkis ta. “Vaegkuuljatest lapsed vajavad töö leidmisel rohkem abi kui tavalapsed ja neid ei tohiks kõrvale jätta.”
Sutt lisas, et kuulmispuudega lapsed on probleemi ees, sest neid ei taheta eri põhjustel tööle võtta. “Tööandjatel on raske noortega suhelda,” selgitas Sutt. “Nad on raskes eas lapsed ja kurb, kui nad tööst kõrvale jäetakse.”
Lastele tuli vastu Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Sigrit Kasemets, kes pakkus riisumistööd Raeküla rannaniitudel.
“Tegemist on Pärnu rannaniidu looduskaitsealaga ja selleks, et see kooslus taastuks ning säiliks, on vaja siin igal aastal niita,” rääkis Kasemets. “Tänavu on töö suurem, sest kui varem lubati siin heina niita ja samal ajal purustada, polnud vaja riisuda. Et purustamine on kahjulik ja rikub kooslusi, ei täida see oma eesmärki ja tänavu paluti jälle riisuda.”
Püüdlikud ja kohusetundlikud
Kasemets lisas, et vaegkuuljad saavad tööga väga hästi hakkama. “Võib-olla isegi paremini kui mõni eelmine grupp,” märkis ta. “Noored teevad usinasti tööd ja nendega võin küll väga rahul olla.”
Suti ütlust mööda oli pakkumine väga teretulnud ja tuli õigel ajal. “Õnneks pakkus Sigrit meile rannaniitude tööd ajal, kui eelmine malevarühm töö lõpetas,” rääkis ta. “Meil tekkis töösse auk ja liitsime need võimalused. Nüüd saavad lapsed töötada kahes kohas.”
Pärast rannaniitude korrastamist suunduvad noored Alevi kalmistule heakorratöid tegema. Töö on lastele tuttav, sest kalmistul käidi riisumas mullu.
“Proovisime vaegkuuljatega eelmisel aastal kalmistul tööd teha ja see õigustas ennast, noored töötavad pühendunult,” kiitis õpilasmaleva juht.
“Nad on väga püüdlikud ja kohusetundlikud. Kui tavaliselt tulevad malevarühmad tööle täpselt või väikese hilinemisega, on nemad kohal enne õiget aega. Nad ei võta tööd kergekäeliselt. Nende jaoks on see töö väärtustatud, sest neile anti võimalus.”