Juhtkiri: Tugeva politsei soov
15.02.2008 00:01
Kalev Vilgats, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eesti Päevalehe tellitud uuringu tulemused näitavad, et
kõigist küsitletutest 57 protsenti annaks politseile praegusest suuremad
volitused rahutuste kontrollimiseks.
Tallinnas küsitletutest pooldas sama 50, mujal Eestis 60 protsenti küsitletutest. Selge lõhe ühiskonnas ilmnes aga emakeele ja kodakondsuse järgi küsitlemisel. Eestlastest Eesti kodanikud olid selgelt tugevama politsei poolt, venekeelsed ja muu kodakondsusega isikutest toetas politseile rohkem õiguste andmist ainult 50 protsenti küsitletutest.Eeskätt tuleb tähelepanu juhtida eestlaste ja suure osa muukeelsete täiesti erinevatele arusaamadele pronksiööl juhtunust, mida pole lähendanud isegi ligi aasta möödumine neist sündmustest, tehtud analüüs ja selgitustöö. Tegelikult on suurema võimuga politsei soov ühiskonnas mõistetav. Sama juhtus pärast Ameerika terrorirünnakuid, kui küsitluste järgi olid ameeriklased nõus isegi üldtunnustatud demokraatlike vabaduste piiramisega, peaasi, et õudus ei korduks. Esmaspäeval läheb valitsusse siseminister Jüri Pihli pronksiöö pakett, mida nimetatakse ka Pihli paketiks ja mis on esile kutsunud vastakaid arvamusi. Üldiselt on meedias suhtutud pronksiöö paketti kriitiliselt, selles nähakse politseile liiga kergekäeliselt volituste juurde andmist. Kahe silma vahele kipub jääma oluline tõik: pakett täpsustab olemasolevaid õigusi, et vältida riigivõimu kuritarvitusi. Nõustugem, et pronksiööl oli politsei paljuski uues olukorras, kus võis tekkida kõhklusi. Pärnu Postimehe arvates ei maksa Pihli paketis näha mingit müstilist politseiriigi tulekut. Lihtsalt õigused täpsustuvad, et meie korrakaitseorganid oleksid valmis võimalikeks massirahutusteks ja teaksid, kuidas sellises olukorras käituda ning kus on nende õiguste piirid.
|