“Jah, vastab tõele, et “Klaaspärlimängu” raskuspunkt kolib Tartusse. Põhjusi selleks on mitut laadi, nii kunstilisi, kultuuripoliitilisi kui isiklikke. Aastatega on süvenenud veendumus, et “Klaaspärlimängu” “kiiksuga” esteetika sobib rohkem kokku ülikoolilinna noorusliku vaimuga.

Samal teemal: Juhtkiri: Talv talveks, suve tuleb päästa Veel üks festival kaob Pärnust

Kuigi festivali pealava on pikka aega olnud Pärnu kontserdimaja, on üksikud Tartus toimunud korduskontserdid üllatuslikult osutunud märksa edukamaks. Üldse tundub Tartu suvine kultuurielu olevat viimastel aastatel tõusutrendis, võimalik, et sellele on impulsi andnud muusikust ekslinnapea Laine Jänes.

Kui vaadata asjale kogu vabariigi kontserdielu seisukohast, siis Pärnu suvi on festivalidest üleküllastunud, Tartu muusikaüritused võime samal ajal üles lugeda ühe käe näppudel. “Klaaspärlimängu” asukoha nihutamine aitab kas või pisutki kaasa Eesti muusikamaastiku tasakaalustamisele.

Festivali üleviimise otsuse langetamisel polnud tähtsusetu ka asjaolu, et Pärnu linnavalitsuse tugi festivalile pole ajaga kaasas käinud.

Ja lõpuks, Pärnus on küll suvel äärmiselt meeldiv viibida, aga Tartu on linn, kus olen sündinud, saanud esmase hariduse, kus elavad minu sugulased ja lapsepõlvesõbrad. Miks mitte anda pärast pikki aastaid panus oma kodulinna muusikaellu.

Tegelikult on Eestimaa sedavõrd väike, et kontserdikülastaja seisukohast ei omagi festivali asukoht erilist tähtsust. Kui saared välja jätta, võib paari tunniga Tartusse jõuda kust iganes. Ja nagu ütlesin, kolib ülikoolilinna festivali raskuspunkt, mis tähendab, et küllap toimuvad üksikud lisakontserdid endiselt teisteski linnades.

Kurb on lõpetada loomingulist töövahekorda linnaga, kus oled veetnud 13 järjestikust suve. Et mitte muutuda liiga sentimentaalseks, on siinkohal paras aeg tänada kõiki neid, kes alates 1995. aastast on aidanud elavana hoida “Klaaspärlimängu” Pärnus.

Siirad tänusõnad kuuluvad publikule, esinejatele, festivali initsiaatorile – Pärnu linnavalitsuse 1990. aastate kultuurijuhile Andrus Haugasele, pikaajalisele koostööpartnerile Pärnu linnaorkestrile, Pärnu kontserdimaja ja Eesti Kontserdi meeskonnale, Eliisabeti kirikule, festivali rahastajatele, festivalisündmuste aktiivsele kajastajale Pärnu Postimehele, ERPi mänedžeridele ja toimetajatele, samuti paljudele-paljudele teistele.”

Peeter Vähi, “Klaaspärlimängu” kunstiline juht

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: