Anna Gute kinnitab, et tema ainus soov on, et ta ei oleks enam lauda omanik. Foto: Ants Liigus

Järsult klaperjahti kistuna on viimased päevad olnud südame- ja suhkruhaigele vaevaliselt liikuvale memmele hingeliselt väga rasked.

Samal teemal: Audru maatehingu asjus käivitus kriminaalmenetlus Audru volikogu kutsub vallavanema aru andma Maavanem Toomas Kivimägi kommentaar Audru erastamisskandaali kohta Video: petised üritasid Audrus riigimaad ärastada Hämar erastamisprotsess Audrus Maavalitsus pettust ei märganud Audru vallavanem tunnistab süüdistuste õigsust

Anna Gute elab ühes Audru aleviku kortermajas. Korteriuks on küll uue vastu välja vahetatud, kuid korter ise vajab remonti. Ometi ei unista ta magusa asukohaga maast, mida tema nimel erastada püütakse, ega sellest teenitavaist kujuteldavaist miljoneist.

“Ma tahan ainult sellest laudast lahti saada,” ütleb ta vaikselt.

Kogu lugu saigi alguse laudast.

Mängu tuleb vallavanema tuttav

Majandi likvideerimisel 1993. aastal sai endine lüpsja Anna Gute lahkunud kaasa ja enda tööosakute eest endale sovhoosi lauda. Kuigi üldkasutatavale laudale oli toona mitu tahtjat, sai seda erastada vaid ühe inimese nimele ja nii vormistatigi laut talle, lauda boksid aga jagati inimeste vahel ära.

Aja jooksul väsisid inimesed loomapidamisest ära ja laudaga jagelemine muutus tervisega kimpus Annagi jaoks koormavaks. Kuigi ehitusregistri järgi kuulub hoone jätkuvalt Anna Gutele, räägib ta, et on lauda kõik boksid ära müünud, neist viimase noorele mehele Tarmo Arakule.

Anna Gute teab, et mõni aeg tagasi toimus bokside “omanike” koosolek, mille eestvedaja oli vallavanem Rein Talisoo. Annale ütles vallavanem, et tal pole mõtet sinna tulla, sest Anna on kõik boksid ära müünud. Anna arvaski, et nüüd on ta lõpuks laudast lahti saanud. Aga ei. Ta on endiselt omanik.

Taas rääkis vallavanem Annaga ja selgus, et on vaja teha veel mingeid asjaajamisi ja vaja on ka Anna allkirja.

Anna andiski. Siis sõidutas vallavanem Anna notaribüroosse ja seal sõlmiti notariaalne volikiri Kairi Arakuga, kes on Tarmo Araku naine.

Dokumentide sisusse Anna ei süüvinud, sest on usaldanud kõiges vallavanemat. Peaasi, et laudast lahti saaks.

Võltsitud dokumendid

Anna Gute hämmastunud pilk puurib värisevate käte vahel pabereid ja numbreid nende peal. “Vaat kui rikas ma nende järgi olen,” imestab ta mõtlikult.

Nende paberite järgi on ta müünud mullu jaanuaris ja augustis OÜ Aumarile kartulit ja porgandit ja saanud selle eest esimene kord 826.50 ja teine kord 975 krooni.

Veel on ta paberite järgi müünud tänavu jaanuaris kartuleid Jõõpre põhikoolile ja saanud selle eest 1224 krooni.

Paraku näeb ta neid pabereid esimest korda ja tema allkirigi nendel on võltsitud. Küll aga kinnitab dokumentide õigsust Audru vallavalitsuse kantselei tempel, sekretäri-asjaajaja allkiri ja märge: koopia õige.

“Kuidas ma teistele kartuleid müün, kui ma endale neid poest ostan?” lausub ta lõpuks. Õues käib vana naine invaliidikäru toel, sest jalad ei kanna, nüüd on vanainimesest tehtud äkitsi suurtootja.

Kahtlust lisab asjaolu, et mainitud OÜ Aumari taha varjuvad ettevõtte asutajana Audru vallavanem Rein Talisoo ise ja juhatuse liikmena tema elukaaslane Kristi Sepp, kes peab sealsamas Audru keskuses poodi.

Need põllumajandussaaduste müümist kinnitavad paberid on üks osa valla kokku pandud ja maavalitsusele esitatud erastamistoimikust, mille põhjal Pärnu maavanem Toomas Kivimägi nõustus oma 4. septembri korraldusega “Maa ostueesõigusega erastamine” Audru vallas Audru alevikus asuva 13,41 hektari suuruse Ääremetsa lauda katastriüksuse ostueesõigusega erastamisega Anna Gutele.

Pool Audru keskust 22 821 krooniga

Tehingu hind (ehk riigi tulu), mis määratakse maa maksustamishinna järgi, oli vaid 22 821 krooni ehk 17 senti ruutmeetri kohta. Ja seda otse Audru südames, poe, kiriku ja vallamaja läheduses.

Just need pealtnäha tähtsusetuid summasid kandvad müügidokumendid on selle erastamisjuhtumi juures võtmetähtsusega. Nimelt on Maareformi seadusest tulenevalt võimalik nii suurt maad ostueesõigusega erastada vaid põllumajandusliku tootmisega tegeleval isikul ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul sihtotstarbelises kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde. Maavalitsus tõlgendas juurviljamüügidokumente piisavaks tõestuseks.

Paraku võib sealt laudast praegu leida heal juhul vaid mõne kana, kes hektarite suurust karjamaad ei vaja ja küttepuid.

Ka maavalitsuse kaustas asuvat Anna Gute allkirjaga maaerastamise avaldust vaadates jääb paratamatult kahtlus, et selles on lünki täidetud erinevail aegadel ja käekirja järgi ilmselt ka erinevate inimeste poolt.

Näiteks on naise enda teadmata sinna tema elukohaks märgitud Viljandi linn ja korter aadressil Riia 36-2. Paraku on see aadress Gutele tundmatu.

“Pealtnägija” saatejuht Mihkel Kärmas helistas nimetatud Viljandi aadressil ja sealne elanik Maie Sopp kinnitas, et pole kunagi Anna Gute isikust midagi kuulnud. Küll aga elab sarnasel aadressil Viljandis Riia maantee 36-21 Tarmo Arak, kes paraku ei tutvunud Anna Gutega mitte 1997. aastal, millest pärineb erastamisavaldus, vaid kümme aastat hiljem.

Gute on Tarmo Arakut näinud kaks korda. Viimati nüüd, sügisel pangas, kui mees maksis tema eest riigile ära need 22 821 krooni maa erastamise raha.

Gute mäletab noore mehe toonast ütlust, et ei usalda raha panka panna, vaid paneb selle parem maasse. Kairi Arakut on Gute näinud vaid üks kord, notari juures.

Memme mure

Anna Gute harutab ümbrikust Pärnu maavalitsuse templiga värske kirja lahti ja tunneb muret, sest seal on mainitud Tallinna halduskohust.

Tegemist on maavanema esmaspäeval, 13. oktoobril alla kirjutatud korraldusega, millega tunnistatakse eelmine, Anna Gutele maa ostueesõigusega erastamisega nõustuv 4. septembri korraldus kehtetuks.

Gute hingab kergendatult, kui kuuleb, et ei pea kohtusse minema. Kuid suur murekoorem on endiselt memme hingel: kuidas laudast lahti saada?

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: