Audru vallavanem tunnistab süüdistuste õigsust
16.10.2008 00:01
Raavo Raadik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Audru vallavanem Rein Talisoo välistab eilses “Pealtnägijas” avalikustatud erastamisskandaali juures igasuguse korruptsiooni ja on rahul, et valvsa vallaelaniku tegevus paljastas vallapoolse vea, nii välditi erastamisel edaspidine ebaseaduslik tegevus. Üleeile ei olnud Audru vallamajas nähtavaid märke paanikast, vahest ainult vallavanema väsinud olemine andis märku sellest, et esmaspäeval pidi ta vastama “Pealtnägija“ saatejuhi Mihkel Kärmase kuulirahena tulnud teravatele küsimustele.Vallavalitsus on eksinud Vallavanem ütles juhtunut kommenteerides, et temal endal on küll hea meel, et üks vallaelanikest tegi märkuse, mis päädis seadusrikkumise peatamisega maavanema poolt. „Ega siin ei olegi mingit mõtet midagi varjata. Tegemist on vallapoolse möödalaskmisega. Teistsugune talitusviis kui erastamisprotsessi peatamine ei saanud kõne alla tullagi,“ rääkis ta. „Tõepoolest oli õige, tegelikult isegi viimane aeg pidurit tõmmata. Maavanem algatas järelevalve toimingud juba läinud reedel. Käisime maanõunikuga lauda juures tiiru ära, sisse me ei pääsenud. Välisel vaatlusel tuvastasime seal loomadena linnud, kuid lind ei ole ju teatavasti loom ja nii see menetlus algaski,“ rääkis Talisoo. Vallavanem selgitas, et erastamisprotsessi korraldamine peab tuginema konkreetsetele seadusest tulenevatele nõuetele. Maavalitsus peatas erastamise „Erastamisprotsessi peatamist põhjendas maavalitsus sellega, et laut, mille juurde maad erastada sooviti, ei ole sihtotstarbelises kasutuses. Valla jaoks on see esmakordne tõlgendus, teema ei ole kunagi selleni läinud, mis loomad seal olema peavad. Maavalitsusest öeldi, et kui laudas on vähemalt üks kits, siis see on loom ja kõik oleks olnud seaduspärane,“ tunnistas Talisoo. „Sel ajal kui vald andis välja korralduse maa erastamiseks, ei käidud laudale tiiru peale ja see on tõesti meie viga.“ Vallavanem tunnistas veel kord, et võtab vea täielikult omaks. „Tagantjärele saan seda möönda ja enesele tuhka pähe raputada, sest kindlasti võis aja jooksul laudas olla olukord muutunud. Seda, milline olukord oli laudas 2006. aastal, kui erastamisprotsessi alustati, võib kirjeldada tunnistuste varal. Lauda 11 boksi omanikust pidas seal 2006. aasta detsembris loomi neli. See on fikseeritud Audru keskuse töölislauda koosoleku protokollis,“ väitis vallavanem. Oma väidete kinnituseks oli tal olemas protokoll, mis kandis 2006. aasta 14. oktoobri kuupäeva ja mille oli allkirjastanud 11 inimest. Oodatakse edasist arengut Vallavanem lisas, et algul kavatseti laudabokside omanike koosolek kutsuda kokku veel sellel nädalal, kuid tema väiteil inimesed siiski loobusid sellest. „Esiteks mäletatakse toonast olukorda ja kokkuleppeid hästi, teiseks arvati, et mõistlik on ära oodata edasised arengud,“ ütles ta. Talisoo rääkis, et 2006. aasta koosoleku ajaks oli olukord püsinud muutumatuna aastast 1993, kui toimus põllumajandusreform. Reformi sõnumiks oli tõsiasi – töölislauda peab inventariseerimisbüroos registreerima Anna Gute. Olemas on lauda osade, seal asuva 17 boksi eest maksjate protokolliline nimekiri. See on lisatud üleandmisaktile, millega Gutele laut üle anti. „Meie tõlgendus on olnud: te kõik olete võrdsed omanikud. Igaüks on oma osa eest maksnud ja kõigil on võrdsed õigused. See, et üks inimene peab kõik toimingud korraldama, on nende, võrdsete omanike otsus. Tollel hetkel tehtud kokkulepe. Otsus selgitab, miks valiti praeguses mõistes kinnistamistoiminguid läbi viima Anna Gute,“ väitis Talisoo. Varem oli kinnistamist küll üritatud, kuid seda sai vallavanem öelda vaid Gute sõnadega. Talisoo rääkis, et Gute oli talle helistanud ja väitnud, et jääb oma seisukohtade juurde ja volikiri on jõus. „Tõsi, 2006. aasta koosoleku ajal ei olnud volikirja,“ ütles vallavanem. Vigadest sai teada hiljem Talisoo võttis omaks teisigi “Pealtnägijas” esitatud süüdistusi, kuid andis kõigile omapoolsed selgitused. Nii ei lükanud ta tagasi, et tõepoolest ei ole allkirjad ostu-müügitšekkidel, mille alusel oleks just nagu Gute müünud kartuleid Audru kauplusele ja Jõõpre koolile, Gute omad. Oma osaluse võõraste allkirjade tekkes välistas ta aga täielikult. „Allkirjade loo juures tuleb tagasi pöörduda volikirja juurde, mille Gute andis Kairi Arakule. Mul ei ole mõtet tõrjuda, et Arakuid ja Gutet tutvustasin omavahel mina. Sedagi, et volikirja allkirjastamisele viisin Gute autoga, ei ole mul mõtet tagasi ajada,“ oli Talisoo avameelne. Oma sõnade järgi tutvustas ta Arakuid ja Gutet omavahel põhjusel, et teadis: Gute tahab lauta müüa, Arakud tahtsid ennast sisse seada Audru valda. „Gute ei liigu tervisliku seisundi pärast eriti hästi, nii otsustasingi mõlemad pooled kokku viia. Mis puudutab allkirju ostu-müügitšekkidel, siis oli tegemist arusaamatusega volikirja tõlgendamisel volitatu poolt, sest volikirjas on sõna-sõnalt kirjutatud “volitan … minu eest alla kirjutama”. Kellel pole asjaajamise kogemust, võib teadmatusest eksida,“ ütles Talisoo. Nii kirjutaski Arak Gute asemel ostu-müügitšekkidele alla. „Sain sellest, et tšekkidega on arusaamatusi, teada alles hiljem,“ tõrjus Talisoo süüdistusi, nagu oleks ta olnud võltsimisest teadlik. Jälle järelkontroll Ostutšekkide maavalitsusse sattumist põhjendas vallavanem sellega, et jälle ei teostatud järelkontrolli. Tema sõnade järgi on inimesed harjunud teineteist usaldama. „Muidugi oli viga, et tšekkidele ei tehtud järelkontrolli, tunnistan seda,“ ütles ta. Vallavanem ise oma sõnade järgi erastamise vastu mingisugust huvi ei tunne. „Isegi kui hiljem muudetaks maa otstarvet, kuulub maa inimestele, kes on laudas bokside omanikud. Minul seal boksi ei ole. Kui olekski, saaksin enda omandusse vaid proportsionaalse osa, mis kaasneb boksiga,“ selgitas Talisoo. Talisoo teadis boksiomanike tõenäolisi edasisi käike. Ta oli kindel, et erastamisprotsessi alustatakse uuesti algusest. Väite, et maavanem on juhtunuga kuidagi seotud, naeris Talisoo välja.
|
