Pärnu linnavolikogu istungite saal. Foto: Urmas Luik

Kuigi volikogu istungil olid arutelul mitmed teised küsimused, keskendusid põhilised vaidlused siiski päevakorra kolmandale ja neljandale punktile, mis käsitlesid linna kohustuste suurendamist.

Rajatava spordihalli tarbeks täiendavate rahaliste kohustuste juurde võtmist kaitses abilinnapea Simmo Saar, kes selgitas, et tegelikult seda eelnõud volikogule esitada polnud isegi tarvis. „Esitasime täiendava eelnõu sellel põhjusel, et asi oleks selgem. Raha tahetakse võtta selleks, et oleks tagatud ehituse ajal intresside ja käibemaksu tasumine. Nii soovitati meile ka rahandusministeeriumist,“ ütles Saar. Volikogu andis nõusoleku täiendavate varaliste kohustuste võtmiseks summas 31 miljonit krooni.

Luba saadi ka 21 miljoni krooni võtmiseks, millega sooviti refinantseerida 2001. aastal Sampo pangast võetud laenu. Majanduskomisjoni esimees Väino Hallikmägi kinnitas, et laenu refinantseerimine linnale varalisi kohustusi juurde ei too.

Opositsioonipoliitik Raul Sarandi tundis huvi, millal linn hakkab oma laene lõpuks kustutama, mitte refinantseerima. Samasuguse küsimuse esitas ka Koit Pikaro.

Eelnõud tutvustanud abilinnapea Jane Mets märkis seepeale, et linn on käesolevaks hetkeks maksnud kergejõustiku halli eest, kustutatud on osaliselt ka teistelt pankadelt võetud laene.

50 miljonilise arvelduskrediidi võtmise arutamisel, tundis Pikaro huvi, milleks seda kasutatakse ja kas seda krediiti on võetud ka eelmistel aastatel. Mets vastas pärimisele, et varasemalt on selline krediit olnud, kuid summa ei olnud märkimisväärne. „Krediiti on vaja, et maksta näiteks haridustöötajatele palka, sest riigilt tasandusfondi laekuvad summad ja palgapäevad ei kattu. „Praegu meil krediiti üleval ei ole,“ lisas Mets. Koalitsioon kiitis ka uue arvelduskrediidi võtmise järgmisel aastal heaks. (PP)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: