Niisiis, sa tegid olulise otsuse minna USAsse õppima, uurisid ülikoolide kohta, kandideerisid mitmesse kohta, said vähemalt ühte neist sisse, leidsid vajaliku raha. Mis nüüd saab?
Philip Bednarczyk: Kas oled valmis USAs õppima?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohanemine võib alguses raske olla, sest tuleb koduigatsus, kõik on uus ja tekib selline üleüldine rahutustunne, sest võõras keskkonnas ei kehti enam need tõed, mis on sulle enesestmõistetavad. See võib hirmus olla, aga USAsse õppima minemine tuleb tõenäoliselt mitmes kohas kasuks. Sõiduga seoses tegeled sa Eestis ainult viisaga, ülejäänud USAs õppimisega seotud asjatoimetused teed kohapeal. Seoses sellega sõltuvad paljud vastused kas piirkonnast või ülikoolist. Pealekauba on ameeriklased tavaliselt väga sõbralikud ja alati valmis aitama. Seda silmas pidades aitab see artikkel loodetavasti sind natuke maha rahustada.
Mida peab enne USAsse sõitmist tegema?
Enne Ameerikasse õppima minemist on sul vaja USA tudengiviisat. Turistiviisaga või viisavabadusprogrammi raames (ilma viisata) on USAs õppimine keelatud! Enne viisa taotlemist annab kool, kuhu sa said, sulle ankeedi I-20, kus on informatsioon selle õppekava kohta, mille järgi õppima hakkad.
Kui oled oma ankeedi I-20 kätte saanud, on vaja maksta SEVISe tasu. (SEVIS on tudengite ja vahetusprogrammide infosüsteem, mida USA immigratsiooniamet välisüliõpilaste õppekavade kontrollimiseks kasutab.) Pärast selle tasu maksmist saad USA saatkonnas Tallinnas kinni panna viisaintervjuu aja. Saatkonna kodulehel on eraldi lehekülg, kust leiad kogu informatsiooni tudengiviisade kohta, kaasa arvatud üksikasjalikud juhised selle kohta, kuidas aega kinni panna ja mis intervjuule kaasa tuleb võtta. Närveerimiseks ei ole põhjust! Kogu protsess on kordi lihtsam, kui sa arvad. USA välisministeeriumil on eraldi lehekülg, kust leiab infot SEVISe kohta, nõuandeid, kuidas tudengiviisat taotleda, mis õigused sul tudengiviisaga seoses USAs on ja muud kasulikku.
Kus ma elama hakkan?
See sõltub ülikoolist. Enamjaolt pakub ülikool ise majutust: ühiselamutes, korterites või kuskil mujal. Mõnikord pead ise elukoha leidma. Igal juhul tasub selle kohta võimalikult vara ülikooli majutusosakonnast uurida. Ära karda ühikas elamist, seal on lõbus! Ja ära unusta, et su uutest toa- või korterikaaslastest võivad saada su parimad sõbrad.
Telefonid, arvutid, ruuterid?
Siinkohal on kõige tähtsam mobiiltelefon ja laadijad. USA mobiiltelefonid toimivad teisel sagedusel kui Eesti omad ja väga suure tõenäosusega ei tööta su Eesti telefon seal, vahet pole, mis SIM-kaart selles on. Aga võib-olla töötab, kontrolli järele. Kui see seal töötabki, maksab helistamine tõenäoliselt väga palju, nii et mõistlikum on Ameerikas uus telefon osta või uus leping sõlmida. Koolidel on telefonifirmadega tihtipeale eraldi lepingud.
Kui sul on arvuti, võta see kaasa! Kui ei ole, võid kohapealt seal olemise ajaks taskukohase sülearvuti osta (umbes 400 dollari eest), sest tehnilised seadmed on USAs võrdlemisi odavad. Enamikus koolide raamatukogudes on üsna palju arvutitöökohti, kus saad uurimistööd teha ja neid neetud kodutöid varaste hommikutundideni kirjutada.
Viimase asjana, kui sa veel ei tea, on Ameerika elektripinge Eesti omast erinev (Eestis 220, Ameerikas 110 volti) ja pistikud on teistsugused. Pingeadapter võib reisil kasuks tulla, aga väga lihtne on kohale jõudes kas Radio Schackist või mõnest muust elektroonikapoest adapter osta. Ja nendel asjadel, millel saab toitepinget valida või mis töötavad mõlemaga, on vaja ainult pistikuadapterit. Igal juhul kontrolli enne minekut oma elektroonikaseadmed üle!
Tervis, toit, arstiabi
Esiteks, naudi Ameerika toitu. Peale kooli kohviku käi grillipeol ja all-you-can-eat-söögikohas vähemalt ühe korra. Siiski on soovitav natuke sporti teha, et toiduprobleemist terviseprobleem ei tekiks. Igas koolis on vähemalt üks jõusaal ja nii ametlikud spordivõistkonnad kui niisama grupid, kes saavad iga nädal kokku, et koos lõbusalt aega veeta.
Koolil on kindlasti arstikabinet, kust saab esmaabi, vajadusel kirjutavad nad retseptegi välja. Käsimüügis ravimeid saab osta osa toidupoodidest ja igast apteegist. Sellest hoolimata tee kindlaks, kas sul on igaks juhuks tervisekindlustus. Ülikooli koordinaator oskab sulle selle kohta rohkem infot anda.
Raamatud, pastapliiatsid, muu vajalik
Igal ülikoolil on raamatupood, kus tavaliselt müüakse peale raamatute palju muudki. Tegelikult võid raamatuid osta internetistki, näiteks Amazonist, kust saad kasutatud teoseid madalama hinnaga. Uued võivad kallid olla! Mis muudesse asjadesse puutub, on raamatupoes tõenäoliselt olemas kõik, mida sul vaja läheb, või mine kohalikku poodi, kust võid osa asju odavamalt saada kui mujalt. Ja pea meeles, et Eestist erinevalt ei ole Ameerikas hinnasildil hind koos käibemaksuga, see võib osariigiti erineda.
Nimekiri võib küll pikk tunduda, aga tegelikult on kõik lahendused tihti ülilihtsad ja su nina all. Loodetavasti leiad paljud vastused oma ülikooli kodulehelt või vähemalt suunavad nad su õigesse kohta. Iga ülikool määrab sulle tuutori, kes väga tõenäoliselt aitab sind mis iganes probleemi puhul. Samuti võid sa alati oma uutelt Ameerika sõpradelt kultuurialast nõu küsida. Üldiselt meeldib Ameerika tudengitele välisüliõpilastega kohtuda ja nad saavad aidata sul kohaneda. Ainult küsi ja naudi oma sealolekut!
Viisade teemal täiendas artiklit Patrick McNeil, USA konsul Eestis.
Toimetuselt. Artikkel ilmub Pärnu Postimehe ja USA suursaatkonna Tallinnas koostöös. Eelmised õppimisvõimalusi Ameerikas tutvustavad artiklid ilmusid Pärnu Postimehes 13., 14. ja 15. augustil 2009.