Nõustamiskeskus aitab muredele lahenduse leida

Keskus töötab puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskuse majas Pärnus Riia maantee 70 ja tasuta nõu küsima võib tulla igaüks, kes hädas oma pereelu, sõltuvuste või võlgadega.

Spetsialistidelt saab paluda psühholoogilist, psühhiaatrilist, juriidilist, sotsiaal-, pere- ja võlanõustamist.

Tegemist on Euroopa Liidu rahastatud pilootprojektiga, mille eesmärk on toetada erivajadustega inimeste ning nende perede tööhõive suurendamist ja toimetuleku parandamist. Teine samalaadne keskus töötab Jõhvis. Tulemusena peaks Ida-Virumaal ja Pärnumaal välja kujunema toimiv maakondlik nõustamisvõrgustik.

Pärnumaa nõustamiskeskus alustas tööd eelmise aasta novembris, kümne kuuga on siinsed spetsialistid nii reaalselt kliendiga kohtudes kui telefonitsi muresid kuulates nõustanud inimesi üle 1000 juhul. Pikemalt on tegeldud 360 looga, igaühele neist kulub kuni kuus tundi nõustamist.

Projekti Pärnumaa koordinaatori ja perenõustaja Monika Koppeli sõnutsi on kõige rohkem nõutud võlanõustamise teenus, suve alguses vajati seoses uue töölepinguseadusega rohkesti juriidilist nõustamist.

“Inimestel on palju kõikvõimalikke laenu- ja liisingulepinguid, millele nad on alla kirjutanud teksti korralikult läbi lugemata,” rääkis Koppel. “Tihti on lepingud nii keerulise tekstiga, et tavainimene ei suudagi kõiki nüansse tabada. Kui kõrval seisab naeratav müügimees, kirjutatakse heas usus alla, saamata täpselt aru, kui palju täpselt tagasi tuleb maksta. Summad paisuvad kiiresti suureks ning ongi häda käes.”

Sotsiaalnõustajad Agne Susi ja Epp Jürisson on oma töös näinud väga palju SMS-laenude tagasimaksmisega kimpus kliente. Tihti toovad majanduslikud probleemid kaasa muud hädad: teisenevad peresuhted, oma käitumisega reageerivad lapsed, võivad tekkida psühholoogilised ja vaimsed probleemid. Mõnikord on inimene nii ummikus, et keeldub üldse probleemidega tegelemast.

“Mõni ei tee enam oma posti lahti, ei vasta pankade nõuetele ega tasu pool aastat ühtegi arvet,” kõneles Susi. “Arvatakse, et võlanõustaja või keegi teine kustutab ühel päeval nende laenud ja siis algab uus muretu elu. Vahel on vaja inimest veenda panga või liisingufirmaga ühendust võtma, pea liiva alla peitmine ei aita kuidagi.”

Tegelikkuses ei maksa projekti kogenud võlanõustaja Varje Ojamets kellegi liisinguid kinni, vaid aitab lepingutingimustest aru saada, maksegraafikuid koostada ja pankade-laenufirmadega läbi rääkida.

Sotsiaalse nõustamise sisu on välja selgitada inimese esmased vajadused. “Uurime, mis mureks ja kas klient on kõikidest võimalustest teadlik,” seletas Susi. “Kui inimene pole varem sotsiaalsfääriga kokku puutunud, ei pruugi ta midagi teada toimetuleku- või muudest toetustest.”

Vähem küsitakse nõustamiskeskusest abi sotsiaalsete sõltuvuste, nagu alkoholismi ja narkomaania puhul. Sõltuvusi pole endale kerge tunnistada, aga kui inimene soovib oma elu tõesti muuta, on koostöös teise projektiga võimalik saada tasuta ampullgi.

Koppeli väitel on projekt andnud kogemuse, et paljud keskealised ja vanemad inimesed ei tunne noortest erinevalt ennast internetis koduselt. “Kui töö juures pole kokkupuudet arvutitega olnud, on internetist info otsimine üsna võõras,” tõdes Koppel. “Kindlasti võiks Pärnumaale edaspidi luua mingi infotelefoni või -keskuse, kust inimesed saaksid esmast sotsiaalalast nõu küsida: kust leida võlanõustajat, kust tasuta psühholoogilist nõustamist, kelle poole üldse oma probleemiga pöörduda.”

Pärnumaa maakondlik teavitamis- ja nõustamiskeskus abistab inimesi käesoleva aasta 31. detsembrini, edaspidi tuleb pöörduda muude Pärnus nõustamisega tegelevate asutuste poole.