Facio Ehituse AS annab täna pidulikult üle 25aastasele üürile vastvalminud Vändra tervisekeskuse, mille põhiüürnikeks saavad Vändra alevivalitsus, Sihtasutus PJV Hooldusravi ja osaühing Vändra Perearstid.
Vändra tervisekeskus koondab meditsiini- ja sotsiaalteenused
30. september 2009, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkompleks, mis rajati ehitusettevõtte omavahenditega, läheb rendiperioodi lõppedes alevivalitsuse omandisse.
“Tervisekeskus on Facio Ehituse jaoks avaliku ja erasektori partnerlussuhtel (PPP) põhinev pilootprojekt ja pikaajaline investeering,” sõnas Facio Ehituse AS tegevdirektor Riho Kalve. “Järgneva 25 aasta jooksul hooldab ja haldab tervisekeskust Facio Ehitus, kusjuures üüritasu on juba enne ehituse algust aastate kaupa ette kokku lepitud.”
Vändra alevivanema Toomas Sontsi sõnul sündis piirkonna meditsiini- ja sotsiaalteenust pakkuvate asutuste juhtidel idee ehitada mitmefunktsionaalne kompleks täpselt seitse aastat tagasi.
“Alustasime nullist, sest esmalt tuli sobiv maatükk taotleda detailplaneeringu kaudu riigilt munitsipaalomandisse,” selgitas Toomas Sonts. 2005. aastal tegi valitsus selle otsuse ja projekteerimisfaas võis alata. Sotsiaalministeeriumi kaasabil valmis ehitusprojekt.
“Finantsabi taotlesime välisabiga seotud rahastusfondidelt, kuid kahjuks edutult,” kirjeldas Sonts asjade kulgu. “Lõpuks valisime PPP-variandi ja nüüd ongi suur osa meie ideest ellu viidud – valminud on Vändra tervisekeskuse peahoone.”
Et kompleksi sai projekteeritud eraldi hoone Vändra päästekomandole ja kiirabibrigaadile, on neilgi tulevikus võimalik keskuse kõrvale oma hoone ehitada, rääkis Sonts.
Vändra tervisekeskusse kolivad ühe katuse alla 60kohaline hooldusravihaigla ja 50kohaline hooldekodu, 4 perearstipraksist ja taastusravi. Hoones on matusetseremoonia ruum ja surnute külmkamber, mis on maakonnas siiani vaid Pärnus. Alevi ja ümberkaudsete valdade elanike vajaduste tarbeks avatakse keskuses apteek, pesumaja ja söökla.
“Haigla on oodanud pikki aastaid uut maja, mis vastaks hooldusravi teenuse osutamise nõuetele. Peale ootusärevate patsientide tunnevad siirast rõõmu haigla töötajad, kes ei pea enam kandma haigeid raamiga teisele korrusele – selle töö teeb ära lift,” sõnas PJV Hooldusravi juhatuse liige Margot Peterson.
Hooldusravihaigla esimesel korrusel majutatakse ööpäev läbi erihoolduskliente ja teisel korrusel hooldusravi patsiente. Haiglas on avarad ja rõõmsavärvilised 1-, 2- ja 3kohalised toad. Mugavust vanuritele lisavad suured vannitoad ja duširuumid, kuhu on paigaldatud põrandaküte.
“Oleme saanud Vändrasse kogu piirkonda heal tasemel teenindava hooldusasutuse, kus eakad inimesed näevad, et elusügis võib olla kuldne,” sõnas Vändra alevi hoolekandekeskuse juhataja Tiiu Ling. “Tänu tänapäevasele ehitisele paraneb hoolekandekeskuse teenuse kvaliteet: liikumispuudega ja ratastooliinimestel on kasutada liftid ja rõdud. Olemas on avar puhkeruum, söögisaal ja saal ning ruumid ühistegevuseks ja liikumisraviks,” lisas Ling.
Perearst Niida-Anita Morgeni sõnul on Vändra alevi ja valla elanikel senini olnud võimalik saada komplekssena ambulatoorse taastusravi teenust vaid ligi 50 kilomeetri kaugusel asuvates linnades.
“Uue tervisekeskuse ruumides saab osutada kõiki hea perearstipraksisega kaasas käivaid teenuseid (arsti ja õe vastuvõtud, analüüside võtmine, koolitervishoiuteenuse osutamine piirkonna koolidele, elektrofüsioloogiliste uuringute teostamine, võimalusel ka ämmaemanda teenuse osutamine). Peale selle võib alustada ambulatoorse taastusravi teenuse osutamist kogu piirkonna elanikele,” lisas Morgen.