Endla teatri “Kauka jumalas” on Jaan Rekkori Mogri Märt põikpäine, aga sümpaatne tegelane. Ants Liigus

Seega on August Kitzbergi loo lavalaudadele toomine 2006. aastal Pärnu Endlas Andres Noormetsal igati õigustatud. Silver Vahtre kujunduses väljendub materiaalsuse võim aga lava kohal trooniva triipkoodina ja lava keskel võimutseva raudseifina.

Raha peab olema

Mogri Märt (Jaan Rekkor) ei tekita vaatajas viha ega tülgastust, nagu oodanuks. Vaataja ei leia temas objekti, kelle vastu suunata paariks tunniks oma negatiivsed tunded. Ja niisuguseid emotsioone on rahaga seoses ilmselgelt kõigil: miks on raha alati vähe ning - mis peaasi - miks teistel seda ikka rohkem on?

Rekkori Mogri Märt on põhimõttekindel mees, põikpäine, aga sümpaatne tegelane. Rekkori Mogri kuninga hukutabki siin pigem põikpäisus kui miski muu.

Sellele Märdile on raha kõrval tähtis muugi. Raha peab olema, kuid varanduse kõrval väärtustab ta oma lapsigi, kuigi seda väga veenvalt välja ei näita.

Mogri perepoeg ja tema väljavalitu Leeni moodustavad kummalise, koomilise paari. Kohmakas ja ebakindel jalalt jalale tammuv Noor-Märt, kelles on raske näha kunagist pummeldajat (kas viin siis tõesti mehest mehe tegi?).

Vastukaaluks kohtlasele perepojale on Ireen Kenniku tegelaskuju Leeni esitatud krapsaka ja kargleva kriiskava häälega näitsikuna. Peretütar Miili (Kaili Närep) on naiivsevõitu nipsakas preili, kes vanemate vastuseisust hoolimata läheb mehele albile kaupmehele Pärnale. Miili võiks tänapäeval olla halli massi esindaja, kes trendidega kaasas käia tahab, teadmata nende mõtet.

Peeter Pärn (Sepo Seeman) on ülimalt aktuaalne tegelane, kes teiste hulgast kõige selgemini tänapäevaga suhestub. Seemani mängitud Pärn on moodne hübriid ülbest robustsusest ja peenetundelisest kalkuleerivast taktikast. Vaatajale mõjub Pärn oma põhimõtetega negatiivselt. Võitluses Mogri Märdi ja Pärna vahel kuulub publiku sümpaatia kindlasti Märdile.

Üldiselt paistab, et Mogri Märdil pole lastega vedanud, ja seetõttu tundub tema karmus nende vastu kohati isegi andestatav. Rahakoti-issandat uskuva Märdi kõrvale jääb truu jüngrina perenaine Mari (Helle Kuningas), kelle ülesanne näib Mogrimaailmas olevat täita raamatupidaja-sekretäri töökohustusi.

Suhete pinnal otsib Mari kuldset keskteed – üritab isa ja laste vahelisi ebakõlasid rahumeelselt vaigistada ning konarusi tasandada, jäädes üldiselt tagaplaanile.

Kirjule tegelaskonnale lisandub vana Anu, teenija, keda kehastab Siina Üksküla. Anus on äratuntav eakas külanaine, kelles segunevad elukogemus, ettevaatlikkus, klatšihimu ja abivalmidus. Üksküla mängu saadavadki koomilisus ning elutarkus.

Mogri Märt ei ole koll

Aeg-ajalt raputavad publikut võimsad viisid. Arhailist väge kandva Metsatöllu esitusest jäävad kõlama read: “Igaühel on südame laul, igaühel on see isemoodi.” Milline oli Mogri Märdi laul? Selgus, et see ei olnudki ood raha jumalale, vaid hoopis heasoovlik pala lastele. Kahjuks leidis Märt õige laulu liiga hilja, kui lapsed olid juba surnud ja varandus läinud.

Lavastuslikus plaanis on esimene ja teine vaatus vastandlikud. Vastukaaluks esimeses vaatuses lokkavale koomilisele alatoonile arenevad teises pooles kiiresti traagilised sündmused. Ohtlikku pööret ennustavad ähvardav kõuekõmin ja lavataevasse kogunenud piksepilved, mida Märt hoolega seirab.

Siis lükatakse lumepall veerema: Miili tuleb Petrogradist vaese ja haigena koju ning sureb. Surma assisteerib triipkoodiga sirm, mis kiiresti peretütre üle laskub. Jonn ei lase Märdil tütrele surmatunnilgi andestada. Mogri Märt ütleb lahti oma lapselapsest. Muidu kohtlane ja tuiakas Noor-Märt viskub aga tema puhul üllatavas hulljulguses põlevasse majja, et päästa isa seif, ja hukkub.

Järgnevalt selgub, et Mogri Märt on kaotanud mõistuse ning suurest ja pühast varandusest on alles ainult rubla. Piir elavate ja surnute vahel on taas sirm, mille taga istuvad Märdi lapsed ja naine, valged ja unenäolised. Eelnev kiire tempo on korraks asendunud rahuliku kulgemisega.

Veidi kummalisena mõjub Leeni ja Pärna kohtumine. Nende tüli Miili lapse kasvatamisõiguse pärast tuleb küll väga tuttava-tänapäevasena, kuid hetk hiljem on nii Pärn kui Leeni valmis jõud ühendama. Nad lahkuvad koos lapsega, et kolmekesi alustada uut elu. Nii jääb vägeva Mogri Märdi liha ja veri ikkagi lõpuks vihatud võõraste kasvatada.

Lavastajana on Noormets teinud Kitzbergi loodud monstrumist inimese. Endla laval tegutsev Mogri Märt ei ole koll. Pigem on tegemist vanakoolimehega, kellel elule on oma kindlad vaated, mis paraku enam teiste omadega ei haaku.

Kauka jumala kohalolu on lavastuses ilmselge, kuid seekord ei valitse ta ainult Märdi üle. Üllas tees “raha ei tee õnnelikuks” on taas kord tõestatud.

Anu Jalas

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0