Pärnu Vanal turul värskeid “Printsesse” pakkuv Marge Hindreks Tõstamaa vallast Seliste külast küsis nädala lõpupäevil suuremate pestud mugulate eest 55 ja väiksemate eest 50 krooni kilost. Kaupa koju tagasi vedanud ta ei ole. Foto: Ants Liigus

Kui laupäevane Postimees kirjutas, et nende luurelkäik Tallinna Keskturule kinnitas kodumaise värske kartuli ja maasika olematust, siis Pärnu Vanal turul pakuti nädalalõpupäevadel värsket kartulit koguni viies suurusjärgus. Tõsi, kodumaise maasika himustajail tuli leppida kasvuhoones kasvanuga.

Ostad ka või?

Taldrikule prooviks lõigatud värske hapukurk näis pühapäeva hommikul hea maitsvat kahele noormehele. Vajas pea parandamist või “mängisid” nad müüjatädi kannatusega, mine tea, kuid tädi kannatamatus pilgus mehehakatistele oli selge küsimus: kas nad kavatsevad taldrikud puhtaks vihtuda või teevad kaupa ka. Hinnasilt kõrgete hapenduspurkide juures teatas, et 100 grammi kaks päeva hapnenud kurki maksab 7 krooni ja kolm päeva tagasi hapnema pandud 8 krooni.

Õkva kurgimüüja külje all meelitas kamp noormehi roosiistikute müüjat hinda alla laskma, sest viis krooni jäi neil puudu. Ehkki nooremapoolne, kuid küllap kogemustega naisterahvas aasis noorsakstele vastu, et kui nad peol tühjaks joodud taara poodi tagastavad, saavadki raha kokku.

Laudade vahel pisipojaga süles müügilaudu uudistanud Ahto tunnistas, et otsib mõistlikus hinnas kartulit. “Ma ei teeni just vähe, kuid 65 krooni kartulikilost maksta on liig,” selgita ta. “Aga ostetakse, kui müüjaid uskuda. Küsisin ühe käest ja tema ütles, et suuri on ta vähe müünud, nii mõnikümmend kilo, kuid keskmisi 50 krooni eest tublisti rohkem.”

Ahto juttu kuulnud vanaproua Anni, kes nimetas end põliseks vanapärnakaks, arvas hinna kohta, et ega kedagi ostma sunnita, pealegi tuleb mõista, mis janti ja vaeva peavad kasvatajad nägema. “Mulle, üksikule, poolest kilost värsket kartulist jätkub,” tähendas ta. “Vana kartulit mul veel alles, kuid tahaks juba värsket kartulit soolavõi ja tilliga maiustada.”

Kasvatamine kui õnneloos

Kauane kartulikasvataja Marge Hindreks Tõstamaa vallast Seliste külast kinnitas, et on “Printsessiga” turul teist nädalat ja päevad on väga erinevad. “Eile sain ehk 30 kilo müüdud, täna on rahvast rohkem näha,” sõnas ta. “Ostja võib öelda, et hind on kõrge, kuid kasvatajana kahtlen, kas tänavu saan kulutatu müügiga tasa, oma töötasust ma ei räägigi.”

11. aprillil mulda saanud “Printsess” vajas külmakatteks loori ja metssigade kaitseks elektrikarjust, rääkimata toidulisandist ehk Kemira väetisest. Nagu Hindreksi lauanaaber, maitserohelist ja salatit pakkunud Aino Veber ütles, on kevadvärske kasvama panek kas õue või kasvumajja ühtmoodi õnneloos, sest kunagi ei tea, kas tuleb võit või kaotus. “Mul on Audru kandis kaks suvilaplatsi, kus tegutseda, kartulit ma ei kasvata,” tunnistas ta.

Päeva kõrgemat hinda, 65 krooni kartulikilost küsinud Audru valla Oara küla Lauri talu peremees Ahto Mäesalu lausus põhjenduseks, et toodetu on oma hinda väärt. “Vaata ise, kui ilusad mugulad,” soovitas eakas mees.

Talumees pajatas, et ega tänapäeva kartulitegu ole nagu vanasti. Et enne teisi uudsesaagiga turule jõuda ja head hinda saada, peab nutikas olema.

Mäesalu keerab aprilli alguspäevil kartulid pundis paberinutsu ja laob nutsud plaadile ehk lamavoile kuuks ajaks võrsuma. Siis tõmbab plaadi traktoriga põllu veerde, harutab nutsust taime ja kastab selle korraks vette ning istutab vakku. Kui on karta öökülma, uhab talumees loori veega üle. Loor tõmbub külmas kangeks ja kaitseb taimi, väikesed külmanäpistused kartulikasvule liiga ei tee. “Mina pean sellist moodust oma avastuseks, nüüd on järgijaid kuuldavasti ohtrasti,” teatas Mäesalu.

Soov ei täitu

Pärnumaa suurima toidukartulikasvataja OÜ Kodukartuli tegevjuht Aivar Ild hellitas kartuli mahapaneku aegu kenas kevades lootust, et tänavu läheb õnneks ja ta jõuab värske kartuliga turule enne jaani.

Eile tunnistas Ild, et püsiv kuivus tegi kurja. Viimaste päevade vähene sadu küll väheke mõikas, kuid kui lähipäevil vihma juurde ei tule, pole lootust kartulit võtta nädal pärast jaanigi.

“Heal juhul jõuame värskega turule juuli esimesel nädalal, vana kartulit müüme päevast päeva ja see on hästi säilinud,” sõnas Aivar Ild.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: