Vabadussõjas sõjalaeval Lembitu teeninud kaptenleitnandi poeg Henno Miido koostas isa märkmetele tuginedes ajalooraamatu “Vabadusiha”. Foto: Henn Soodla

Just Henno Miido algatusel on trükitud tema isa käsitsi kirjutatud kolm kaustikut, millest kaks viimast on pealkirjaga “Eesti Mereväe kaustik” ja sisaldavad väga huvitavat ja täpset informatsiooni Vabadussõja päevilt, mida ta omas sõjalaeva Lembitu side- ja navigatsiooniülemana.

Trükitud käsikirjal on Henno Miido selgitav eessõna ja tema valikul isa foto- ja postkaardikogust valitud materjal, mis lisab käsikirjale väärtust. Valminud on kümmekond arvutipaljundust, mis on köidetud raamatuks pealkirjaga Eustaatius Miido “Vabadusiha”.

Ajaloohuvilisel Henno Miidol on valminud ka emapoolse suguvõsa lugu “Rahvakooliõpetaja Hans Osvet ja pere”, mis väidab, et autori vanaisa Hansu ema Kai ja Eesti eepose autori Kreutzwaldi ema Ann olid õed.

Kevadel valmis arvutipaljundatuna mälestusteraamat “Elujõud”, see on Henno Miido isiklikele meenutustele tuginev lugu nendest, kes küüditati 1941. aasta 14. juunil.

Kõigi kolme viidatud kogumiku käsikirjad trükkis Vilve Kiisler, korrektuuri lugesid Kristjan Saarsoo ja Henno Miido, köitis Tiiu Sild.

Imekombel säilinud

Kaptenleitnant Eustaatius Miido (1893-1978) vahvust tunnustas nelja riigi valitsus. Vapruse eest Vabadussõjas kandis ta II liigi ja III järgu Vabadusristi, sai riigilt 40 000 marka ja 24 hektarit maad Seli vallas Pootsis, kus on ka tema sünnikoht.

Nõukogude võim saatis teeneka mereväelase perega Siberisse, Sosva vangilaagergi ei suutnud tema meelt muuta. “Isa uskus kindlalt, et võõras võim ei jää püsima,” kirjutab koostaja “Vabadusiha” eessõnas.

Miido sõnul ajendasid isa märkmeid tegema kommunistid, kes ajalugu võltsisid, väited, et Vabadussõda oli kodusõda ja 1940. aasta juunipööre revolutsioon.

“Isa kirjutas dokumente käsitsi ümber, need kannavad ilmselt esialgsete ja õigete tekstide säilitamise eesmärki ja annavad ajast ja sündmustest tervikliku ülevaate,” selgitab Henno Miido. Lisades, et isa ei ole kirjutanud ridagi oma autasudest ja alandamistest Venemaal ta ei tahtnud rääkida.

Ülevaatega Miido suguvõsast algav käsikiri hõlmab meresõidu ajalugu, tsaariarmees teenimist, Eesti Vabariigi väljakuulutamist, mereväe loomist, Vabadussõda ja järgnenud aega.

“Isa kasutas palju raamatuid, lahinguskeemid on tema enda joonistatud ja algselt on need kleebitud kaustiku vahelehtedeks ning halvasti säilinud, kuid sisaldavad ehtsat informatsiooni ja seepärast on need raamatusse paigutatud,” räägib Miido.

Kogumikus kasutatud, ilmselt laevareisidelt ostetud postkaartide koopiad on Eustaatius Miido kogust, originaalfotod ajaloolistest isikutest, sündmustest ja laevadest enamasti tema tehtud. Imekombel on alles ka 1923. aastal õppelaevaga piki Euroopa rannikut liikudes tehtud piltide negatiivid, millest Henno Miido on lasknud teha ainulaadsed fotod.

“Kui meid Siberisse saadeti, tassiti tallu jäänud asjad laiali, aga minu tädi Marie, kooliõpetaja, korjas Saksa ajal kraami küla pealt kokku, ka fotod ja raamatud,” räägib Miido.

Muinaseesti meresõidu aega käsitlev peatükk tugineb Eustaatius Miido vestlustele oma sõbra kapten Hermann Tõnissoniga, kelle juures Tallinnas ta tihti käis.

Meremuuseumis on Eustaatius Miido kaustikute ja pildialbumite koopiad, neid saavad kasutada ajaloolased, teadlased, huvilised. Eeldatavasti jõuab seegi kogumik sinna.

Sugupuu Kreutzwaldini

Üheaegselt isa märkmete koondamisega tegeles Henno Miido oma emapoolse sugupuuga, keskendudes vanaisale. Kogumiku “Rahvakooliõpetaja Hans Osvet ja pere” eessõnas kirjutab autor, et see on eestlaste elu, kannatuste, ustavuse, abivalmiduse ja eneseväärikuse säilitamise lugu 19.-20. sajandil.

Peategelase järglastest on 21. sajandi alguses järel vaid tütrepoeg Henno Miido oma järeltulijatega. Teadmisega, et esivanemate kaudu ulatub nende sugupuu Friedrich Reinhold Kreutzwaldini.

“Mida minu ema Klaara-Emilie lapsepõlves oli kuulnud, seda rääkis ta mulle ja seda jutustan nüüd raamatus edasi,” lausub Henno Miido.

Lisatud on kunstnikust ema kogutud materjale, sealhulgas ajaleheväljalõiked ning tema vendade säilinud loomingut, kirju, fotosid. Neist vend Julius Osvet oli kooliõpetaja ja -juhataja, isetegevuslik kunstnik, helilooja ja interpreet, Konstantin Osvet aga ajakirjanik ja humorist-följetonist, “Meie Matsi” paljude lugude autor.

Lõppeva aastaga on legendaarsest perest pärit Henno Miido koostanud kolm mälestusteraamatut ja plaanib teha jõulukingituse kohalikele muuseumidele Audrus ja Tõstamaal, et huvilistele oleksid need kättesaadavad.

“Vabariigi aeg on olnud 15 aastat, võib-olla hakkan nüüd neid märkmeid üle vaatama,” kostab Henno Miido tulevikuplaanide kohta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: