Ühe mehe rekord ja kolme kandidaadi nulliring

, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavolikogu valimistel käis hääletamas 19 804 pärnakat, mis teeb valimisaktiivsuseks 56 protsenti. Kehtivateks tunnistati 19 687 häält.
Pärnu linnavolikogu valimistel käis hääletamas 19 804 pärnakat, mis teeb valimisaktiivsuseks 56 protsenti. Kehtivateks tunnistati 19 687 häält. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu valimistulemused on põnev võrdlusmaterjal ilmselt nii 314 kandideerijale kui ligi 19 804 valijale, kes Pärnus oma hääle andsid.


Kandideerijate häältesaak kõigub võrreldamatus amplituudis. Ühes ääres on omanimelist valimisliitu juhtinud Toomas Kivimägi rekordiline 5336 häält. Teises servas on valimisliidus Aus Pärnu kandideerinud Jüri Saamel ning Iseseisvusparteist volikokku pürginud Ave Treirat ja Kristel Abi, kes ei kogunud ühtegi häält. Koguni 11 kandidaati said vaid ühe hääle.



Linnapeakandidaatide heitluses troonis mõistagi Kivimägi. Annely Akkermann sai 974, Jane Mets 742 ja alles neljandaks jäi ametis linnapea Mart Viisitamm 729 häälega. Martin Helme kogus 528, Epp Klooster 282, Andres Siplane 94 ja Sven Sildnik 91 häält. Kõige nõrgem oli Martin Merilaine - ainult 30 häält.



Enne valimisi avalikult välja käidud linnavolikogu esimehe kandidaatidest sai kõige rohkem hääli Väino Hallikmägi (Reformierakond, 169 häält), talle järgnesid Toivo Ninnas (Keskerakond, 161), Jüri Tamm (SDE, 136), Peeter Prisk (IRL, 120) ja Cardo Remmel (Kivimägi valimisliit, 115).



Reformierakond pakkus koguni kolm volikogu esimehe kandidaati ja jättis nende pingerea valijate otsustada. Oravate valijad eelistasid selgelt Hallikmäge, senine volikogu esimees Ahti Kõo kogus 75 ja Kalev Päit 48 häält.



Ahti Kõo on nende valimiste üks suuremaid isiklikke põrujaid. Pärnu linnavolikogu senine reformierakondlasest esimees, kes 2005. aasta valimistel kogus Pärnus võidukad 649 häält, pidi sel korral piirduma vaid 75 häälega ja jäi üldse volikogust välja.



Suurima häältearvuga volikogu ukse taha jääja on valimisliidu Aus Pärnu juht Martin Helme. Pärnu häälekogujate edetabeli viies mees ei pääsenud 528 häälega volikokku, sest tema valimisliidu ülejäänud kandidaadid olid nii nõrgad, et liit ei suutnud tervikuna ületada valimiskünnist.



Protestiks linnapea Mart Viisitamme vastu üksikkandidaadina volikokku kandideerinud keskerakondlane Koit Pikaro kogus 360 häält ja olnuks sellega Keskerakonna nimekirjas Viisitamme järel paremuselt teine. Ent üksikkandidaadina ei ületanud Pikaro lihtkvooti ja jäi volikogu ukse taha.



Väikseima häältearvuga pääseb volikokku Jaana Junson Toomas Kivimägi valimisliidust - vaid 52 häält. Tänu Kivimägi isiklikule panusele pääseb peale Junsoni volikokku seitse liidukaaslast, kelle häälesaak jäi alla saja.



Pärnu valimistel kandideeris linnavolikokku neli riigikogu liiget ja kõik nad osutusid valituks. Mark Soosaar (Kivimägi valimisliit) sai 157, Trivimi Velliste (IRL) 140, Jüri Tamm (SDE) 136 ja Väino Linde (Reformierakond) 124 häält. Ajakirjanduses on kohalikesse volikogudesse kandideerivaid riigikogu liikmeid nimetatud peibutuspartideks, sest kuna nad ei tohi mõlemas seadusandlikus kogus korraga olla, eelistavad nad mõistagi jääda riigikogu palgale. Nii tuleb Soosaare asendusliikmena volikokku Arne Kalbus, Velliste asemel Raul Sarandi, Tamme asemel Tatjana Jaanson ja Linde asemel Peeter Saunpere.



Kunagisi linnapäid kandideeris seekordsetel valimistel viis. Enim hääli kogus Väino Hallikmägi (Reformierakond) - 169. Talle järgnesid parteikaaslased Väino Linde (124), Vello Järvesalu (123) ja Ahti Kõo (75). Andres Sooniste (IRL) sai vaid 23 häält.



Senise linnavalitsuse liikmetest olid omaette suurusjärgust abilinnapea Jane Mets (742 häält) ja linnapea Mart Viisitamm (729 häält), sest nemad olid oma erakonna esinumbrid. Abilinnapea Peeter Saunpere kogus 116 ja Simmo Saar üksnes 20 häält.



Enamik seniseid Pärnu linnavolikogu liikmeid sai vähem hääli kui 2005. aasta valimistel, sõltumata oma parteilisest kuuluvusest. Sedagi võib seletada Toomas Kivimägi edu ja temale läinud häältega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles